Mida teha, kui beebil on gaasivalud?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Üleliigseid gaase ja sellest tingitud kõhuvalu esineb praktiliselt igal beebil, ometi kannatavad mõned imikud selle all rohkem kui teised.


Gaasivalud ehk koolikud kimbutavad kuni 40 protsenti imikutest ja nutt on ainuke viis, kuidas pisike saab vanemaid oma murest teavitada. Rusikareegel on, et gaasivalud tekivad teisel-kolmandal elunädalal ja mööduvad enamasti kui laps on saanud kolme kuuseks, kirjutas Randvere perearst Kati Paal oma kodulehel.

Kõhugaaside teke on iseenesest täiesti normaalne protsess – rinnapiimas sisalduv laktoos (piimasuhkur) laguneb sooles mikroobide toimel, tekitades gaase. Kui gaase koguneb soolde ülemäära, põhjustab see kõhuvalu.

Usutakse, et gaaside väljutamist imikutel raskendab nende ebaküps seedesüsteem, kuid kindlasti pole see ainus gaasivalude tekkepõhjus. Kõhupuhitust esineb rohkem imikutel, keda ümbritseb rahutu keskkond. Mitu tundi järjest nuttev laps tekitab vanemates ärevust ja ebakindlust, laps aga tunnetab seda ja nutab veelgi rohkem, seega on tegemist omamoodi nõiaringiga. Lisaks neelab laps nutteski alla üleliigset õhku, mis omakorda probleemi süvendab.

Õhku satub seedetrakti ka süües – seda nii rinnast kui lutipudelist imedes. Rinnapiima koostis muutub iga imetamiskorra jooksul. Esmalt saab imik eelpiima, mis on lahja ja sisaldab palju valke ning laktoosi, lõpupiim aga on kaloririkkam sisaldades rohkem rasva. Imikud, kes söövad liiga sageli ja vähe korraga, saavad ainult eelpiima ning neil esineb gaasivalusid rohkem. Seetõttu võiks lasta lapsel süüa ühest rinnast piisavalt kaua või pakkuda talle järgmisel korral sama rinda, et laps saaks ka lõpupiima kätte.

Imetav ema võiks jälgida, millised toidud tal endal kõhupuhitust põhjustavad ning millised last liigselt erutavad (kohv, šokolaad, õunad, herned, kapsas, tsitruselised, pähklid jms). Kui laps ei talu piimavalku, võib ka ema joodud piim põhjustada lapsel gaase, kõhulahtisust ja -valu. Vajadusel võib ema jätta sellised toidud mõneks ajaks menüüst välja ja jälgida lapse enesetunnet. Endale liigseid piiranguid seada pole siiski mõtet, lähtuda tuleb ikka ja ainult oma lapsest ja konkreetsest kogemusest.

Pudelist rinnapiimasendajat saavate laste söötmisel tuleks veenduda, et lutis olev auk on õige suurusega. Liiga suur ava põhjustab ülesöömist ja kugistamist, liiga väike aga sunnib last liigselt õhku neelama.

Täielikult vabastab lapse gaasivaludest ainult aeg, kuid kõhupuhituse leevendamiseks on siiski mitmeid võtteid. Kõige tõhusam on loomulikult lapse süles hoidmine, õrn kiigutamine, lapsega toas ringi kõndimine. Imikut niiviisi ära hellitada ei ole võimalik vaid vastupidi – laps tunnetab ema-isa lähedust ja rahuneb kiiremini.

Last võiks hoida püstises asendis, et gaasid saaksid vabalt väljuda, kuid on ka beebisid, kes rahunevad hoopis kõhuli (küll aga ei tohi jätta last kõhuli magama, esineb imikute äkksurma oht).

Pool tundi peale söötmist võib kõhule asetada kehasooja (36-37°C) õlikompressi või teha kõhule õrna massaaži kellaosuti liikumise suunas 15-20 minuti jooksul. On lapsi, kes rahunevad silmapilkselt autos või vankris, paljudele meeldib vaikne taustamüra (näiteks töötava pesumasina hääl). On beebisid, kellele meeldib olla tihedalt teki sisse mähitud ja teisi, kes saavad abi soojast vannist, kolmandaid rahustab luti imemine.

Apteegi käsimüügis saadavad ravimid hõlbustavad samuti kõhugaaside väljutamist. Need ravimid on imikutele ohutud, kuna ei imendu seedetraktist. Läbi viidud uuringud kinnitavad, et enam kui pooled lastest saavad seda tüüpi ravimistest gaasivaludele leevendust.

Kõhugaasid on lapse jaoks ohutud, kuid tasub tähele panna, et gaasivalude varjus ei magataks maha mõnda tõsist ja ägedat sekkumist nõudvat haigust. Kui beebi käitumine muutub teistsuguseks, nutt kõlab isemoodi, lapsel ilmnevad palavik, oksendamine, kõhulahtisus või väljaheites on verd, tuleks kindlasti arstiga ühendust võtta.


Allikas: Randvere Perearstikeskus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles