Viimaste nädalate käre pakane on kindlasti pannud nii mõnegi inimese mõtlema, kas tal üldse kunagi enam soe hakkab, kuid Soome teadlase Hannu Rintamäki sõnul on asi sageli suhtumises.
Soome teadlane: Külma tundmine on suhtumise küsimus
20. jaanuar 2016, 09:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kui mõned inimesed tunnevad pakasega, et neil on talumatult külm, ei tee mõned teised miinuskraadidest väljagi, kirjutab Yle Uutiset. Soome töötervise instituudi kuuma ja külma füsioloogia professor Hannu Rintamäki sõltub see paljuski suhtumisest, aga ka kiirest temperatuurilangusest.
Selleks, et füüsiliselt külmaga kohaneda, on meil Rintamäki sõnul vaja seitset kuni kümmet päeva. Pärast ekstreemseid külmakraade on seetõttu ka väike temperatuuritõus kergenduseks.
Peale selle sõltub külmatundlikkus Rintamäki sõnul mitmetest asjaoludest nagu näiteks inimese kehaehitusest, vanusest ja üldisest tervislikust seisundist. Inimestel, kes trenni teevad, on hapnikutase organismis kõrgem, mistõttu on lihtsam keha soojas hoida. Loomulikult on kasu ka sobivast riietusest.
Kuid see, mida kanname, mõjutab külmatundlikkust sama palju kui see, mida mõtleme. «Tavaliselt saavad inimesed selle, mida nad tahavad. Kui eeldate, et külma tunnetamine kujuneb väga ebameeldivaks kogemuseks, siis tõenäoliselt nii lähebki. Seda on näiteks näidanud uuringud, mille oleme teinud sõjaväelastega,» ütles Rintamäki.
Väga oluline on end ka pakasega harjutada. «Näiteks teab iga talisupleja, et esialgu on külma vette minna rakse, kuid pärast keha kastmist vette muutub kõik palju lihtsamaks,» sõnas Rintamäki.