Uuest aastast jõustunud kord, kus puuetega inimeste abivahenditele on kehtestatud piirhinnad, on sundinud riiki tegema mitmeid erisusi.
Uus abivahendite kord sunnib riiki ohtralt erisusi tegema
17. jaanuar 2016, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Puudega laste erimenetluste puhul esines korduvaid abivahendeid, nt laste eriistmed, käimisraamid. Tegu ei olnud veaga, kus kehtestatud oli liiga madal piirhind,» rääkis sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna riigimeetmete juht Raimo Saadi. Ta rõhutas, et tegemist oli erijuhtumitega, kus individuaalsed vajadused eeldasid piirhinnast kallimat abivahendit ja sellisteks eriolukordadeks on abivahendite korralduses ettenähtud erimenetlused, millega tegeleb sotsiaalkindlustusamet.
Olukorra kiiremaks lahendamiseks on küsitud tavapärasest oluliselt kallimate arvete info ettevõtetelt ette otse, et sotsiaalkindlustusamet saaks kohe inimesega ühendust võtta ja vajalik lahendus leida.
Individuaalsed otsused on amet teinud üheks aastaks. «Otsuste tegemise tagamaad ei ole lihtsalt kinni maksta piirhinnast kõrgemat hinda, vaid need on individuaalsed olukorrad, mille puhul ei sobi standardne abivahend ja on vajadus piirhinnast kallima abivahendit järele,» rääkis Saadi. Ta lisas, et sellest lähtuvalt teeb amet otsuse, millega muudetakse konkreetse inimesele vajaliku abivahendi jaoks piirhinda. Lisaks on tehtud individuaalseid eriotsuseid, millega tõstekase inimese jaoks abivahendite kogust või võimaldatakse muidu üüritav abivahend välja osta.
Nende abivahendite puhul, mille osas on turul erineva hinnatasemega analoogseid tooteid, soovitab riik juba täna kaaluda erinevaid valikuvõimalusi.
«Laste puhul tegime erimenetluse otsused esimeses järjekorras nende laste juhtumites, kellel 2015 ja 2016 aasta omaosaluse vahe oli rohkem kui 15 eurot. Nendel juhtumitel suurendasime eriotsusega abivahendi piirhinda ettevõtte toote hinnani,» rääkis sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Regina Salmu. Inimese omaosaluse protsent jäi sel juhul samaks (puudega lapse puhul 90%).