Spordiharrastajate menüüs peaks olema rohkem valke

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valku on palju piimatoodetes, aga ka näiteks mõnedes aedviljades.
Valku on palju piimatoodetes, aga ka näiteks mõnedes aedviljades. Foto: Philippe Huguen/AFP/Scanpix

Seoses uue proteiinisarja PROfeel turuletoomisega viis Valio Eesti hiljuti läbi uuringu, et selgitada välja, millised on Eesti elanike sportimisharjumused ja teadlikkus toitumisest osana treeningu eesmärkide saavutamisest.

Kuigi uuringu tulemustest selgus, et tervelt 67 protsenti vastanuist peab valke organismile vajalikuks, kannab kõigest viiendik hoolt selle eest, et menüü valke piisavalt sisaldaks, teatas Valio Eesti.

Eesti kulturismi ja fitnessi meistrivõistluste 17-kordne võitja Ott Kiivikas, kellega koostöös Valio PROfeel sari sündis, kinnitas, et valgud on organismile olulised komponendid mistahes sportliku soorituse korral, sest need osalevad kehas toimuvates ülesehituslikes protsessides.

«Sporti tehes, olgu tegemist siis jõutreeningu, jooga või mistahes muu harrastusega, lagundame me lihasrakke, mille taastumise võti ja ülesehitamise materjal on valgud. Peale selle toetavad need vereloomet, ainevahetust, immuunsüsteemi ja teiste vajalike ainete transportimist kehas. Valgud on süsivesikute ja rasvade kõrval ka toiduenergia allikas. Kui me järjepidevalt lõhume lihasrakke rohkem kui tagasi paneme, tekib väsimus,» selgitas Kiivikas.

Kiivikase rõhutas, et valgud on eriti olulised professionaalsete sportlaste jaoks, kelle valguvajadus on suurem. «Sportlastel on soovitav saada 20–35 protsenti kogu päevasest energiavajadusest rasvadest, 55–65 protsenti süsivesikutest ja 15–20 protsenti valkudest. Kui süsivesikuid ja rasvu kipub menüüs sarnaselt inimestega, kes ei treeni, pigem ülemäära olema, siis valkude osakaal on sageli defitsiidis,» ütles Kivikas.

Kivikase sõnul ei vasta tõele arusaam, et valke tarbitakse eelkõige lihasmassi kasvatamiseks: «Tegelikult põhineb igasugune sportlik areng valgusünteesil – olgu eesmärgiks kiiruse kasvatamine, kaalu langetamine või jõu suurendamine.»

Uuringust ilmnes ühtlasi, et 33 protsenti spordiharrastajate arvates saavad nad kõiki vajalikke aineid kätte igapäevasest toidust, mistõttu puudub vajadus pöörata tähelepanu eri toitainetele. Kiivikas nentis seevastu, et valgud on vajalikud igasuguse sportliku tulemuse saavutamiseks. «Ka kaalulangetuse puhul ei soovi inimene vabaneda lihastest vaid rasvast, mis tähendab, et treeningujärgselt tuleb lihase taastumise eest igal juhul hoolt kanda,» kinnitas kulturismimeister.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles