Kas väike tuisupits teeb külmaga head? (1)

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholi joomine.
Alkoholi joomine. Foto: SCANPIX

Kuigi teised pidulised soovitavad külma ilmaga peolt kodu poole minejal sageli ka ühe tuisupitsi võtta, kaasnevad sellega riskid.

«Alkohol laiendab veresooni. Laiadest veresoontest voolab läbi rohkem sooja verd, mistõttu esialgu muutubki nahk soojemaks ja tundub, et kehal hakkab soojem. Kuid külmas keskkonnas suureneb soojuse äraandmine, mis kiirendab tegelikult külmatunnet ja seega ka allajahtumist,» selgitas Tartu ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmm, kellel tuleb külmal aastaajal sageli alajahtunutega tegeleda.

Seega ei kaitse alkohol mitte külma eest, vaid muudab meid selle ees veelgi kaitsetumaks. See tähendab, et tõesed ei ole ka ohtrad maailmas levivad legendid selle kohta, kuidas õigel ajal võetud naps olevat inimesi surnukskülmumise eest kaitsnud. Näiteks võib Šveitsis asuvas Berni ajaloomuuseumis näha laviinikoer Barry topist. See tubli koer päästis väidetavalt laviini alt üle 40 inimese ja kandis legendi järgi alati kaelas vaadikest kange ürdinapsuga, et lume alt päästetud inimesed kohe sooja saaksid. «Ma ei ole küll lumelaviinide spetsialist, sest Eestis laviine ei esine, aga ükski alajahtumise ravijuhend ei näe ette alkoholi manustamist,» kommenteeris Nõmm.

Hea uudis on siiski see, et Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda ei ole sel aastal veel keegi käreda pakase käes alkoholi tarbimise pärast sattunud. Siiani on sinna Nõmme sõnul alajahtumisega seoses jõudnud näiteks eakaid patsiente, kes ei tule endaga toime ja on mõne terviserikke tõttu jäänud tundideks või päevadeks põrandale lamama. Tegeleda on tulnud ka kodututega, kes ei suuda või ei soovi varjupaika minna.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles