Inimesed janunevad positiivse järele (4)

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Positiivne psühholoogia tahab muuta maailma paremaks.
Positiivne psühholoogia tahab muuta maailma paremaks. Foto: SCANPIX

Järgmisest nädalast alustatakse Tartu Ülikoolis positiivse psühholoogia kursusega, mis aitab inimestel leida oma tugevusi ning muuta selle kaudu nii oma elu kui ka ühiskonda paremaks. 

TÜ vanemateadur Toivo Aavik 
TÜ vanemateadur Toivo Aavik Foto: OVE MAIDLA/PM/SCANPIX BALTICS

«Minu eesmärk on nakatada ühiskonda positiivsusega,» rääkis ainet õpetama hakkav Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia vanemteadur Toivo Aavik. Ta on üks vähestest Eesti inimestest, kelle teadmised sellest valdkonnast pärinevad algjuure tasandilt.

Vanemteaduri hinnangul puutuvad inimesed liiga palju kokku negatiivsega, mis suunab ka nende mõtted pigem negatiivsuse poole. Positiivse psühholoogia kursus õpetab neid aga ennast jälgima ja arendama ning tegema rakenduslikke katseid ja harjutusi, mis õpetavad leidma elus pigem positiivset.

Need harjutused ei pruugi olla keerulised, näiteks soovitab vanemateadur meenutada igal õhtul kolme selle päeva jooksul juhtunud positiivset asja. «See pole punktilugemise skoor, vaid süstemaatiliselt inimese mõtlemise muutmine,» lausus Aavik.

Inimesi ahvatlevad kiired ja lihtsad lahendused, näiteks valu korral võetakse tabletti. «Positiivne psühholoogia pole tablett, vaid pigem tervisejooks,» selgitas ta. See nõuab endaga tegelemist. Loengusse võib tulla tabletti saama, aga enesearengu seisukohalt muutub oluliseks just pärast loengut harjutuste tegemine.

Ta tõi klassikalise näite erinevast mõtteviisist – kas klaas on pooltäis või pooltühi. Isegi kui inimene peab alguses sundima end positiivselt mõtlema, tekib peagi harjumus nii mõelda ning inimese heaolu ja elukvaliteet muutub. Kursuse lõpus kirjutavad üliõpilased tehtud harjutuste ja oma arengu kohta raporti.

Samas tugineb kursus siiski akadeemilistele õppematerjalidele ning käsitletakse ka positiivse psühholoogia kriitikat. «See pole nagu usulahk, et auditooriumi ette astub lõpmatult positiivne inimene ning nakatab kõiki kaheks tunniks,» ütles vanemteadur.

Ta tõi näiteks, et kõik, mis näib positiivne, ei pruugi seda olla. Kas või optimism pole alati asjakohane. Kui näiteks optimistist piloot kuuleb sõidumasina veast ja hüüab selle peale, et pole hullu saame hakkama. Või mismoodi mõjuks liialt optimistlik suhtumine matustel?

Seega ei peagi inimene olema kogu aeg optimistlik või õnnelik. Pigem tasuks olla empaatiline ning leida üles oma tugevad kohad ning keskenduda nende arendamisele.

Positiivne psühholoogia on Aaviku sõnul äärmiselt populaarne ning inimesed tahavad seda õppida. «Inimestel on vajadus ja janu teema vastu olemas,» lausus Aavik. Ta tõi selle kinnituseks näite, kuidas kümme aastat tagasi hakati seda ainet lugema Harvardi ülikooli ning sellest sai läbi aegade kõige populaarsem kursus. «Tullakse allika juurde jooma,» tõdes ta.

Aaviku sõnul ei jagata positiivse psühholoogia teadmisi nii laialdaselt üheski teises Eesti ülikoolis. Praeguseks oli TÜ ainele registreerunud juba 95 tudengit, enamik neist on psühholoogia eriala üliõpilased. Kursus on mõeldud kõigile, kuid auditooriumi suurus seab omad piirid. 

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles