Jüri Teras: olen väga õnnelik, et elan Eestis (1)

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Teras.
Jüri Teras. Foto: Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Hiljuti Etioopiast missioonilt saabunud kirurg Jüri Teras oli Punase Risti teenetemärki saades meeldivalt üllatunud ja tõdes, et Eestis elada on suurepärane.

«Presidendi teenetemärgi saamine oli minu jaoks meeldiv üllatus, kuid eks ma ta ehk natuke teenimatult sain. Nüüd on mul piinlik tööl käia. Kuidas ma küll vaatan silma nendele kolleegidele, kes teevad sama head tööd, aga ei ole veel presidendi poolt ära märgitud saanud. Ju siis mina olen neist kõige edevam,» naeris Teras.

Punase Risti teenetemärgi saanud Jüri Teras on Põhja-Eesti Regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskuse juhataja-ülemarst, tervishoiu edendaja ja Balti kirurgide assotsiatsiooni president. Peale selle on ta töötanud mitmetel rahvusvahelistel humanitaarmissioonidel. Mõne aja eest naasis ta kolleegidega Etioopia missioonilt, kus Eesti arstid tegid peamiselt songalõikusi.

Kõige enam šokeerib Terast Aafrikas missioonidel viibides see, et inimesed peavad seal arsti vastuvõtule saamiseks sageli päevi teel olema. «Kõige enam on mul meeles Ghana missioon, mis oli minu kõige esimene,» rääkis Teras. «Ghanas on piirkondi, kus inimesed pole kunagi arsti näinud ja kogu meditsiinisüsteem toimib seal üksnes tänu valgetele kristlastele.»

Sarnane on olukord ka paljudes teistes Aafrika riikides. Kui Teras kolleegidega Gambias oli, siis tulid inimesed Eesti arstidelt abi saamiseks nende juurde koguni Senegalist ja teistest naaberriikidest. «Kui me nüüd mõtleme, et Eestis saavad inimesed pahaseks juba siis, kui arsti ukse taga tuleb oodata paar tundi, siis saame aru, kui väikesed on meie probleemid tegelikult võrreldes sellega, mis on mujal maailmas,» rääkis Teras. «Ma olen väga õnnelik, et elan Eestis.»

Meditsiinisüsteemide erinevused on Terase sõnul väljakutseks ka missioonil viibivatele arstidele, kuid lõpuks jäävad missioonidest vaid helged mälestused, sest ta on alati kohanud väga palju toredaid ja tänulikke inimesi. Kõige rohkem on arstile meelde jäänud missioonidel kohatud laste siirad näod ja rõõm, kui neil õnnestub terveks saada. Inimeste abistamine ja nende vahetu rõõm ongi Terase jaoks missioonidel käies kõige olulisem.

Peale selle meeldib Terasele ka see, et missioonidel käies viivad Eesti arstid kohalikele ka kingitusi, näiteks lastele mänguasju. «Nii pakuvad asjad, mille muidu ära viskaksime, veel paljudele inimestele rõõmu,» sõnas Teras.

 Teras rõõmustas ka selle üle, et välisministeerium on nende missioone toetanud ja rõhutab, et tegemist on väga olulise ettevõtmisega. «Missioonidel olen kolleegidega käinud umbes korra aastas, tavaliselt koos hea kolleegi, narkoosiarst Kristjan Kallinguga. Tunneme, et peab käima ja vaatama, kuidas mujal maailmas asjad käivad ja andma panuse maailma tervishoiu arendamisesse,» rääkis Teras. «Käiks kindlasti ka tihemini, kui oleks aega ja ka muud ressurssi.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles