Teadlane: e-sigaret võib olla ohtlik vaenlane (2)

Elektrilise küttekehaga töötava e-sigareti leiutas Hiina farmatseut Hon Lik 2003. aastal selleks, et muuta suitsetamine inimeste jaoks ohutumaks, rääkis arst-õppejõud Katre Jürgenson Tartu ülikooli täienduskonverentsil Kliinik 2016. Leiutajat ajendas see, et ta nägi oma isa kopsuvähki suremas ja kirgliku suitsetajana soovis ta muuta suitsetamise inimeste jaoks ohutumaks.

Praegu on e-sigaretid kasutusel 62 erinevas riigis ja juba 2014. aastal oli e-sigareti brände üle 466. Kuigi leiutaja Hon Liki eesmärk oli õilis, ei tähenda see, et see elektriline seade oleks ka tegelikult kahjutu, nagu sageli arvatakse.

Tööpõhimõte meenutab saunaefekti

E-sigaret koosneb akust, küttekehast, aurustist ja vedelikukonteinerist ning muudab vedeliku kuumutamise teel sissehingatavaks aerosooliks. «Põhimõtteliselt on tegemist saunaefektiga,» rääkis Jürgenson, «küttekeha kuumutatakse, aurustisse tulev vedelik tilgutatakse küttekehale ja toimub vedeliku aurustumine. See on samasugune protsess, kui see, mis toimub siis, kui viskate kuumale kerisele vett».  

Kõik, mida sööme, ei ole sissehingamiseks

Kuigi e-sigaretid ei sisalda tubakat ega eralda suitsu, on neist sissehingataval vedelikul saunaõhuga võrreldes üks oluline puudus: seal on ühtekokku üle 40 mürgise ühendi. Näiteks leidub seal tavalisest sigarist tunduvalt rohkem nikotiini ning vähki tekitavaid formaldehüüde ja atseetaldehüüde. Eestil müügil olevad e-sigaretid sisaldavad nikotiini 6-18 milligramm.

Aerosooliks muudetavas vedelikus leidub ka näiteks propüleenglükooli, mis on väikestes kogustes turvaliseks tunnistatud, kuid suurtes kogustes kahjustab kesknärvisüsteemi, maksa ja südant. Ohutud ei ole ka maitseained, millest kõige levinumad diatsetüül ja atsetoiin, mida sisaldab ligikaudu 90 protsendis e-sigarettidest. Kõik need maitseained on kasutusel küll toiduainetööstuses, kuid sissehingamisel võivad need olla tervisele ohtlikud.

E-sigarettides olevad abiained põhjustavad hingamisteede põletikku, hüperaktiivsust, kroonilist kuiva köha ja teisi tõsiseid tervisehädasid. Nende mõjul suureneb ka organismi vastuvõtlikkus viirustele ja bakteritele ning need võivad tekitada vähki.

Suitsetamisest loobumiseks ei sobi

Kuna suitsetamist peetakse üheks kõige olulisemaks kopsuhaiguste põhjuseks, siis on e-sigarette sageli reklaamitud ka kui suitsetamisest vabanemise ravimit. Hiljutised küsitlused näitavad aga, et e-sigaret võib suitsetamist hoopis hoogustada. 

WHO 2014. aasta raport kohaselt kasutab e-sigarette üha enam hiljutisi suitsetamisest loobujaid ja neid, kes ei ole varem kunagi suitsetanud. 

Peale selle on e-sigarette kasutavate suitsetajate seas on 28 protsenti vähem loobujaid kui nende seas, kes e-sigarette ei kasuta. Üks oluline põhjus on see, et e-sigaretid on pikaajalisel kasutamisel odavamad kui tubakatooted ja neid võib suitsetada ka seal, kus traditsiooniline suitsetamine on keelatud. Kolmandik e-sigarettide kasutajatest põhjendabki oma otsust just sellega. Jürgensoni sõnul ei ole aga e-sigarettide kasutamine tegelikult heitevaba tegevus ja ka nende puhul kehtib väide, et passiivne suitsetamine võib olla tervisele ohtlik.

Eriti on põhjust muretseda seetõttu, et viimasel aastakümnel on noorte seas küll traditsiooniliste sigarettide kasutamine vähenenud, kuid e-sigarettide kasutamine on rohkem kui kahekordistunud. Sageli kasutavad e-sigarette ka need, kes varem ei ole suitsetanud. «Eestis kasutab e-sigarette 13,4 protsenti koolis käivatest poistest. Tüdrukute seas on see arv poole väiksem,» rääkis Jürgenson. Uuringud näitavad ka, et kui e-sigareti tarvitamine saab harjumuseks, hakatakse sageli tõmbama ka tavalist suitsu.

«Eelnevast lähtub, et e-sigaretid ei pruugi olla meie sõbrad, vaid võivad olla hoopiski hunt lambanahas,» ütles Jürgenson, kelle sõnul oleks e-sigarettide kasutamist tarvis seadusega reguleerida.