Kui mõne aja eest oli juttu sellest, et Eesti inimestele võidakse hakata hüvitama hambaravi, siis nüüd lubab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et hüvitis tuleb kindlasti järgmisel aastal.
Ministri lubadus: hambaravihüvitis tuleb kindlasti (1)
17. veebruar 2016, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hambaravihüvitis on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud, selleks on ette nähtud 16 miljonit eurot riigieelarvelist eraldist ja kokkuleppe kohaselt jõustub täiendav hambaravi hüvitis 2017. aasta teisest poolest,» ütles täna tervise- ja tööminister Ossinovski. «Kontseptsioon on haigekassaga koos juba põhimõtteliselt läbi töötatud ja lähikuudel jõuab ka vastav eelnõu riigikogusse.»
Ministri sõnul nõuab eelnõu veel arutelu nii riigikogus kui ka valitsuse tasandil. «Hetkel on poliitiline kokkulepe, et täiendav hambaravi hüvitis täiskasvanutele tuleb. Missuguseid teenuseid täpselt hüvitama hakatakse ja missugune hakkab olema patisentide omaosalus, nõuab aga veel arutelu,» ütles minister.
«Tänase seisuga peame hambaraviteenuse hüvitamist haigekassa hinnakirja alusel parimaks lahenduseks, selleks et inimesed saaksid maksimaalses mahus hambaravi teenust. On võimalik kasutada ka teisi mudeleid, kuid nende tulemusel hambaravi teenuse hind tõenäoliseks tõuseks ja hambaravi teenuse kättesaadavus väheneks,» selgitas Ossinovski. Ka haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul aitaks hambaravi hüvitamine haigekassa hinnakirja alusel tagada selle, et põhiteenused on inimestele kättesaadavad mõistliku hinnaga.
Nii Ossinovski kui ka Rossi sõnul hakkab hambaravi hüvitise omaosalus olema kuni 50 protsenti, mis tähendab, et inimesel endal tuleb hambaravi hinnast kinni maksta pool. Tanel Ross rõhutas, et hambaravi kompenseerimine on kõikjal maailmas üsna piiratud, sest muidu oleks see väga kallis. Kulukaks teeb hambaravi eelkõige see, et teenust vajavad väga paljud inimesed. «Näiteks on elundite siirdamine tunduvalt kulukam kui hamba parandamine, kuid seda on tarvis väga vähestel inimestel,» kommenteeris Ross.
Rossi sõnul on oluline ka see, et hambaaugu tõttu ei sure tavaliselt keegi, kuid inimene, kellel on vaja siirdatud elundit, kaotaks muidu elu. Seega on tegemist ka põhimõttelise otsusega. See, et inimene maksab kinni osa oma hambaravist, on aga tema sõnul mõistlik ka seetõttu, et enamikel juhtudel sõltub hambaravi vajadus ka inimese enda käitumisest, näiteks sellest, kuidas ta hoolitseb oma suuhügieeni eest.
«Haigekassa ettepanek on, et riik hakkaks inimestele hüvitama teatud põhipaketti, mille eest maksmine toimub haigekassa hinnakirja alusel, kuid nii, et patsient saab ise hambaarsti valida,» ütles Ross. Tema sõnul kehtestatakse hambaravihüvitisele tõenäoliselt ka kindel piirmäär inimese kohta aastas, mis aga ei ole veel täpselt kokku lepitud. See tähendab, et ühele inimesele hakatakse hambaravi hüvitama teatud summa ulatuses.