Sugu ei ole mitte üksnes sugurakkudel (1)

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puuviljakärbestega tehtud katse võib tulevikus aidata vähki ravida.
Puuviljakärbestega tehtud katse võib tulevikus aidata vähki ravida. Foto: CSIRO/AFP/Scanpix

Kui varem arvati, et soolised tunnused on üksnes sugurakkudel, siis värskest uuringust selgub, et inimeste organite tüvirakud teavad, kas nad on nais- või meessoost. Sooline identiteet võib aga mõjutada organite käitumist ja hoida ära haigusi.

Ajakirjas Nature avaldatud uuringust selgub, et üksteisest ei erine mitte üksnes meeste ja naiste suguelundid ja sugurakud, vaid ka näiteks süda, maks ja teised organid, kirjutab Medical News Today. Siiani on arvatud, et peale suguorganite on meeste ja naiste organid ühesugused, olgugi et kehas ringlevad hormoonid mõjutavad nende talitlust.

See Londonis asuva Imperial College'i teadlaste avastus võib paljastada, miks näiteks mõned vähiliigid esinevad ühest soost inimestel sagemini kui vastassoo esindajatel ja miks mehed ja naised reageerivad teatud ravivõtetele erinevalt.

Teadlased uurisid puuviljakärbseid ja avastasid, et teatud tüvirakkude geene  «sisse» ja «välja» lülitades oli võimalik rakke «naiselikumaks» ja «mehelikumaks» muuta. «Kui võtame emase kärbse ja muudame täiskasvanu soolestikus tüvirakud mehelikumaks, siis muutub sool kolme nädala jooksul väiksemaks,  nii et see näeb välja nagu isastel kärbestel,» selgitas uurimistöö juht dr Bruno Hurdy.

Seega võib kõigil organitel olla sooline identiteet. See aga ei tähenda, et kõik naiste organid erinevad meeste omadest. Hardy sõnul võib tüvirakkudel olenevalt geneetilisest aktiivsusest olla nii nais- kui ka meessoole vastav identiteet. Võib juhtuda, et mõned rakud toimivad nii, nagu nad oleksid naissoost ja teised jällegi vastupidi.

Teadlased avastasid ka, et emased kärbsed haigestuvad kergemini geneetilistel põhjustel tekkinud soolekasvajatesse. Uurijad oletavad, et emased kärbsed peavad olema soo jätkamiseks kohanemisvõimelisemad, kuid see muudab nad ka kasvajate suhtes haavatavamaks. See teadmine võib pakkuda uusi väljavaateid haiguste ravil, sest võimalikus võib saada hormoonidest sõltumatu organite talituse mõjutamine.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles