Ida-Tallinna keskhaigla vanemarst Boris Gabovitš on mälumängu harrastanud juba kümmekond aastat. Tuttava kutsel mälumänguklubiga ühinenud ja sellest haaratud, on Gabovitš tänaseks tulihingeline mälumängur.
Dr Boris Gabovitš: «Mälumäng hoiab vaimu virge!»
24. veebruar 2016, 19:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälumängus «Mis? Kus? Millal?» on kaks formaati: telesaade, mida saame näha Vene televisioonis ja viimase kolme aasta jooksul ka Eestis, Kanal 2 eetris, ning mälumängu sportlik klubi, kirjutab Ida-Tallinna keskhaigla ajaleht ITK sõnumid. Meeskonnad nendes kategooriates on erinevad. Eestis toimuvad telemängud eesti keeles, sportlik klubi mängib vene keeles. Viimases osaleb Ida–Tallina keskhaigla narkoosiarst Gabovitš koos oma meeskonnaga igal aastal nii palju kui vähegi võimalik mälumänguvõistlustel – nii kohalikel kui ka kaugemal. Nii palju kui aega ja ressurssi leidub – just aju pidev treenimine on tema sõnul see, mis mälumängus edu tagab.
Erinevad isiksused täiendavad üksteist
Boris Gabovitši sõnul on tema lemmikteemadeks kulinaaria – erinevad söögid-joogid – ning sõja- ja relvaajalugu. Lisaks on meelisteemaks üldkultuur ja kirjandus. Küll aga ei tunne dr Gabovitš end väga mugavalt spordivaldkonnas – selleks ongi tema arvates ääretult oluline, et meeskond koosneks inimestest, kes täiendavad üksteise teadmisi ning moodustavad ühtse meeskonna.
Marek Strandbergi telemängu meeskonda – kuhu kuulub ka Gabovitš ‒, kuuluvad ameti poolest väga erinevad liikmed. Seltskond on kirju nii vanuse, hariduse kui eriala poolest. Meeskonnas on õpetaja, tõlk, insener, ärimees, arst, telerežissöör. Selle moodustavad kuus mängijat, sportlikus klubis võib meeskonnas olla ka seitsmes, tagavaramängija – puhuks, kui keegi mingil põhjusel osaleda ei saa.
«Mälumänguklubis osalemine annab suure tutvusringkonna ka mitteklubilises mõttes. Olen saanud endale häid tuttavaid üle maailma ning suhtleme väljaspool mängulaudagi,» tõdeb Gabovitš, et ka teiste meeskondadega valitseb hea koostöö, mis annab õlg-õla kõrval tunde nii ise teisi toetades kui mängulaua taga olles.
Mälumäng pakub stiimulit tegeleda muuga peale meditsiini
Dr Gabovitši sõnul on mälumängus osalemisel tema jaoks mitu tahku: talle meeldib mängu kui terviku protsess, samuti on igapäevaselt oluline treenida aju ning mitte vähemtähtis pole ka asjaolu, et mälumänguga tegelemine annab stiimuli tegeleda millegagi peale meditsiini. Anestesioloogi sõnul on mälumängus äärmiselt oluline reaktsioonikiirus, samuti oskus meeskonnana tööd teha ja teemast lähtuvalt omavahel suheldes õigete vastusteni jõuda.
Keskmiselt toimub klubimänge aastas 12‒15. Eestis toimub festival maikuus Nelijärvel, kuhu koguneb kuni 35 meeskonda (oleks rohkem, aga ruumid ei võimalda). Jaanuaris osaletakse alati Sigulda Cupil, augusti lõpus toimub Jurmala festival, oktoobris‒novembris Saulkrasti Münnhauseni karikas. «Kui vähegi jaksu ja aega, siis ikka osaleme,» sõnab Gabovitš, lisades, et on äärmiselt tänulik headele kolleegidele, kellega on võimalik töögraafikut sättida võistluste lähenedes nii, et jaguks aega nii tööle kui hobile.