Hiljuti on küsimusi tekitanud sotsiaalministeeriumi kava ärgitada perearstikeskusi avama patsientidele oma uksi ka töövälisel ajal. Ministeeriumi sõnul lahendataks nii paljud probleemid, kuid meedikute seas on see ettepanek tekitanud vastakaid arvamusi.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles hiljuti, et perearstikeskuste lahtiolek pärast tööd ja nädalavahetusel aitaks vähendada paljude teiste arstide koormust ja lühendada pikki järjekordi nende jaoks, kes soovivad saada eriarsti vastuvõtule. Väheneda võiks ka haiglate erakorralise meditsiini osakonna ja kiirabi poole pöördujate arv. Minister põhjendas oma seisukohta sellega, et eriarstide, erakorralise meditsiini osakonna ja kiirabi poole pöördub palju inimesi, keda oleks tegelikult saanud aidata perearst.
Ossinovskiga on nõus ka haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross, kelle hinnangul on töötaval inimesel väga keeruline tervisemurega perearsti või -õe vastuvõtule minna juhul, kui perearstikeskus paneb juba kell viis õhtul uksed kinni ja jääb suletuks ka nädalavahetuseks. Rossi sõnul võib seetõttu sageli juhtuda, et inimene ei jõuagi arsti juurde enne, kui terviseprobleem on nii suureks läinud, et abi on tarvis kiiresti ja sageli ei õnnestu siis muret enam ka eriarsti abita lahendada. Pealegi käivad tema hinnangul praegu eriarsti juures paljud inimesed, kelle probleemile leiaks parima lahenduse just perearst, kellel on oma patsientide üldise tervisliku seisundi kohta kõige põhjalikumad teadmised.
Tallinna kiirabi juht Raul Adlas kinnitab samuti, et kiirabi saab sageli väljakutseid inimestelt, kes oleksid tegelikult vajanud hoopis pere- või eriarsti abi. «Sellest, kui rohkem inimesi jõuaks õigel ajal perearsti juurde, oleks kiirabi töökoormuse vähendamisel kindlasti abi,» rääkis Adlas. «Sageli oodatakse kiirabilt nõuandeid tervise eest hoolitsemiseks, mille andmiseks on meil aga väga vähe aega. Kui jääksime ühte inimest pikalt nõustama, siis jääks paljude teiste elu samal ajal päästmata.»
Adlas juhtis tähelepanu ka sellele, et enamik kiirabi töötajaid ei ole kunagi eri- ega perearstina praktiseerinud, mistõttu ei ole nad sageli pädevad nende arstide töövaldkonda jäävatel teemadel nõu andma ega saa ka saatekirju väljastada, kuigi just seda neilt sageli palutakse. «Kiirabi ülesanne on kiiresti reageerida ja teha hädaolukorras kõik inimese elu ja tervise päästmiseks, kuid teisi arste me asendada ei saa,» selgitas Adlas.
Tallinna perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi on aga ministeeriumi plaani suhtes kriitiline. Tema sõnul peab küll paika, et just perearst saab oma patsiente kõige paremini tervise küsimustes nõustada ja eriarstile suunata, kuid jutud selle kohta, et perearstikeskuste pikemad lahtiolekuajad eriarstide järjekordi lühendavad, on tema hinnangul pigem «vee sogamine» ajal, mil Eesti meditsiinisüsteem vajaks tõsiseid muutusi.
«Enamik erakorralise meditsiini osakonda pöördumisi juhtub tegelikult tööpäeva sees, kui kõik perearstikeskused on lahti,» ütles Vallikivi. «Mujal maailmas on küll perearsti valveid ja see ei ole halb mõte, kuid perearsti saatekirjata ei ole seal inimesel ka eriarsti juurde mingit asja.» Vallikivi hinnangul aitaks probleemi kõige paremini lahendada saatekirjade süsteemi muutmine ja eriarsti järjekordi saaks korrastada ka e-konsultatsiooniga.
Seevastu Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul on üks osa probleemist tõepoolest see, et eriarstile otsivad aega ka inimesed, keda võiks aidata perearst. «Ekstreemne näide on seljavaluga patsientide suunamine neuroloogidele. Näiteks Regionaalhaiglas moodustab seda tüüpi probleemidega haigete hulk umbes kolmandiku neuroloogide vastuvõttudest, samas kui tegelikult sobiksid seda tervisemuret sageli paremini lahendama perearstid või taastusravi spetsialistid. Sarnaselt on praktiliselt igal erialal päris palju põhjendamatuid visiite eriarstidele, mis pikendavad teiste patsientide ooteaega,» selgitas Allik haiglates valitsevat olukorda. Kuid kas põhjus on tõesti perearstikeskuste sobimatutes lahtiolekuaegades või milleski muus?
Nooremarst Aival Soomann usub, et probleem on tegelikult hoopis suurem ja tõsisem. «Eesti meditsiinisüsteem ägab patsientide usaldamatuse all. Eriarstiabi järjekorrad, mis rahva arvates on pikad ja talumatud, on moodustatud suures osas nendestsamadest rahulolematutest endist, kes tahavad tingimata saada Tallinna ja Tartusse maineka ortopeedi või neuroloogi vastuvõtule. Hoolimata sellest, et neil pole sinna tegelikult asja ja perearst on neile seda juba viis korda öelnud,» arvab Soomann. «Aga perearst on loll ja teda ei saa usaldada. Kiirabi samamoodi. Kõik ju teavad, et ihaldusväärse abi saamiseks tuleb hoopis minna suurhaigla EMOsse, sest seal «saab kohe kõik vajalikud uuringud» ja homseks aja neurokirugi vastuvõtule,» suhtub olukorrasse irooniliselt nooremarst, kelle sõnul oleks Eesti meditsiinisüsteemile kõige rohkem abi just patsientide ja arstide vahelisest usaldusest ja koostööst, mida ei ole võimalik ühegi tehnilise lahendusega asendada.