Neli nippi, mis ei lase kevadväsimusel ligi hiilida

Apotheka apteeker Kerli Valge annab soovitusi, kuidas võidelda kevadväsimusega. 

Kuigi meditsiiniliselt sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri, siis mida kauem on kestnud pime aeg, seda rohkem tuleb ka apteekidesse väsimuse üle kurtvaid inimesi. Apteeker ei tohiks seda aga kohe tõlgendada kevadväsimusena. Esmalt tuleks selgitada välja, kas väsimuse taga võib ka mõni muu põhjus peidus olla.

Olulised küsimused on: milline on inimese elustiil? Kuidas ta toitub? Kas ta on hiljuti põdenud mõnda haigust ja sellega seoses ravimeid tarvitanud või on käsil lihtsalt veidi stressirikkam periood? Vastuste põhjal võib hoopis ilmneda mõni terviseprobleem, mille lahendamiseks tuleks arsti poole pöörduda.

Kui aga tegu on siiski võimaliku kevadväsimusega, siis sellel on erinevaid põhjuseid. Kindlasti on oma roll pikal ja valgusevaesel talvel, mis pärsib D-vitamiini tootmist organismis. Väsimus võib olla tingitud keha kohanemisest uute ilmastikuoludega. Kui kahtlustad, et sul võib olla kevadväsimus, siis võid saada abi neist neljast soovitusest.

Vaata oma menüü üle

Vitamiinipuudus ja nigel ühekülgne toitumine on tihtipeale kroonilise väsimuse põhisüüdlaseks. Kas sööd piisavalt värsket puu- ja juurvilja? Värsked viljad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid ning fütoühendeid. Lihtne soovitus on tarbida iga päev vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju. Jah, vähemalt viis portsjonit iga päev!

Väsimuse ja stressi vastu aitab hästi võidelda C-vitamiin, mida leiab tsitruselistest, kiivist, paprikast ja marjadest. Kusjuures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad toorelt üle talve ega kaota sealjuures oma vitamiine.

Sama oluline kui toit, on ka vedelikutarbimine, sest vee joomine aitab vabaneda kehasse kogunenud mürkidest. Iga päev tuleks juua vähemalt 6-8 klaasitäit vett.

Läbi vitamiinikuur

Eesti hämaras kliimas on vaja aasta läbi D-vitamiini juurde võtta, seda eriti päikesevaestel kuudel. Kevadväsimuse korral aitavad hästi ka C-vitamiini preparaadid, B-grupi vitamiinid, eriti vitamiin B1, letsitiini sisaldavad toidulisandid, rauapreparaadid, ternespiima-kapslid, Q-10 preparaadid ja kalamaksaõli. Kõik need tooted vähendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ning tõstavad töövõimet.

Mida täpselt võtma peaks, aitab välja selgitada apteeker. Näiteks närvisüsteemi normaalse talitluse toetamiseks sobivad hästi B-grupi vitamiinid. Selle grupi vitamiine leidub ka näiteks pärmis, munas, maksas, kaunviljades ja pähklites. Väsimuse ja kurnatusega võitlemisel saab abi ka koeensüüm Q10t sisaldavatest kapslitest, mis aitavad taastada nii füüsilise kui ka vaimse energia jõuvarusid ja seda juba paari nädalaga. Väga oluline roll stressiga võitlemisel on magneesiumil, mis aitab närvilisuse ja unehäirete korral, leevendab lihaskrampe ja teisi lihaskonna probleeme. Magneesium toimib paremini, kui seda manustatakse koos vitamiin B6ga. Asendamatud on ka oomega-3-rasvhapped, mis aitavad stressihormoone kontrolli all hoida. Need on vajalikud nii kasvavale organismile kui ka eakatele, omades positiivset mõju näiteks südamele, mälule, nahale, liigestele, silmadele ja immuunsüsteemile.

Puhkus on hädavajalik

Puhkusest võiks planeerida suurema jao suvele ning osa ka kevadtalvele. Parim, kui saaks puhata lausa neli nädalat järjest: esimesel nädalal hakkab organism ennast välja lülitama, teisel nädalal lülitab lõplikult välja, kolmandal puhkab ning neljandal asub juba uusi plaane välja mõtlema. Kõige ebatervislikum on puhata ühe nädala kaupa.

Need, kel tervis korras ja kes on talvel kasvõi nädala puhanud, tavaliselt kevadväsimuse käes ei vaevle.

Väga tähtis osa on ka korralikul unel: oluline on piisavalt magada ja lõõgastuda. Kevadel on veel eriti tähtis leida tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tuleb võtta aega lõõgastuseks – viibida looduses või tegeleda millegagi, mis hingele kosutust pakub. Kui praegu vähegi päeval päikest paistab, tasub iga kiir kinni püüda – päike ja värskes õhus liikumine toob hea tuju ja annab energiat!

Ära unusta füüsilist koormust

Suurendades oma füüsilist koormust, kasvab ka energiatase, ehk kes palju teeb, see palju jõuab!

Õues võiks iga päev liikuda vähemalt pool tundi, veel parem oleks iga päev sammuda vähemalt 10 000 sammu. See on piisav, et aktiveerida lihaste tööd ja vereringet. Kevadväsimus on oma olemuselt eelkõige ajuväsimus, kui aga lihased ja vereringe töötavad, kaob ka ajuväsimus kiiremini.

Kuidas end kevadel turgutada?

• Viibi palju värskes õhus.
• Toitu mitmekesiselt, söö piisavalt marju, puu- ja juurvilju.
• Joo piisavalt vedelikku.
• Söö rohkem kala- ja linnuliha.
• Ole aktiivne, alusta aeroobse treeninguga.
• Puhka piisavalt.
• Väldi soolaseid ja rasvaseid toite.
• Vähenda suhkru tarbimist.
• Piira alkoholi tarvitamist.
• Loobu suitsetamisest.