K, 28.10.2020

Kuidas ohtlikke sünnimärke ära tunda?

Suurest sünnimärgist areneb tõenäolisemalt välja kasvaja.

FOTO: Ida-Tallinna keskhaigla

Seoses läheneva kevade ja suvega pöördub nahaprobleemidega rohkem inimesi nii pere- ja nahaarstide kui ka üldkirurgide poole. Ilmade soojenemisel on vaja vähem riidekihte ning paljastuvad erinevad muutused nahal, millele talvel võib-olla tähelepanu ei pööratud. Suve hakul ongi õige aeg vaadata üle naha seisukord ning valmisolek päevitamiseks.

Ida-Tallinna keskhaigla kirurgiakliiniku üldkirurg Airi Oeselg kinnitab, et kõige enam levinud nahamuutused on sünnimärgid, mis võivad olla kaasasündinud  või omandatud. «Väikesed ja keskmised kaasasündinud sünnimärgid on ümarad või ovaalsed, nahast veidi kõrgemal, hästi piiritletud, vahel karvadega, kas korrapäraste või ebakorrapäraste piirjoontega ja värvuselt hele- kuni tumepruunid. Need sünnimärgid esinevad juba sünnimomendil või tekivad esimese kolme kuu jooksul. Suurte sünnimärkide korral tõuseb pahaloomulisse kasvajasse melanoomi haigestumise risk eluea jooksul viis kuni 20 protsenti, enamasti esimese kuni viienda aasta jooksul. Seega soovitatakse need olenevalt sünnimärgi sügavusest kirurgiliselt või laseriga eemaldada,» selgitab dr Oeselg.

Tavalised kaasasündinud sünnimärgid

Kirurgi sõnul tekivad omandatud ehk tavalised sünnimärgid 6–12 kuu vanuselt ja nende arv suureneb 30–40 aasta jooksul. Enamasti on need alla ühe sentimeetrise läbimõõduga. Sünnimärgid on tasase või ebatasase äärisega, enamasti ümarad või piklikud, pruunist kuni musta värvuseni nahakasvajad. Neid jaotatakse vastavalt nende kasvu sügavusele. Kõige pindmisemad sünnimärgid on keskmist või tumepruuni värvusega laigutaolised moodustised, mis lokaliseeruvad peamiselt ülajäsemetele ja kehatüvele. «Tavalistel sünnimärkidel on väga väike muundumise potentsiaal, kuigi histoloogiliselt on tõestatud, et umbes kolmandik melanoomidest on tekkinud tavalistest sünnimärkidest. Riskiks loetakse suurenenud sünnimärkide arvu,» sõnab kirurg.

Dr Oeselg kinnitab, et muutunud sünnimärgid omavad keskset kohta muundumisel melanoomiks. Nende tekkimine esineb tavaliselt kuni 60nda eluaastani. Põhjuslikeks faktoriteks peetakse geneetilist eelsoodumust, UV-kiirgust ja immuunsupressiivset ravi.

«Atüüpiline sünnimärk on laigutaoline või väikesõlmeline sünnimärk, mis väljanägemiselt võib olla ebasümmeetriline, ebaühtlase äärise ja –pigmentatsiooniga, pealt sile või krobeline. Suurus varieerub 0,5–1,5 sentimeetrini, kujult ümar, ovaalne või ellipsitaoline, nahal võivad paikneda üksikult või juhuslikult laialipaisatuna. Enamasti esinevad atüüpilised sünnimärgid kehatüvel, käsivartel, säärtel, käeseljal, pöial ja peanahal,» lisab dr Oeselg.

Atüüpiline sünnimärk

Neil, kel esineb atüüpilisi sünnimärke, soovitab dr Oeselg vältida solaariume ja kasutada päikesekaitsekreeme. Kirurgiline ravi pole näidustatud rutiinse protseduurina, pigem on sünnimärgi eemaldamine soovitav juhul, kui kahtlustatakse pahaloomulisust, sünnimärgis on tekkinud muutused või kui on tegemist inimesega, kes ei tule oma sünnimärki kontrollima (kontrollida soovitatakse 0,5 a. vaheaegadega). Laserravi selliste sünnimärkide eemaldamiseks ei kasutata.

Dr Oeselg kinnitab, et üldiselt on reegel, et ühel inimesel peaksid kõik sünnimärgid olema ühelaadsed – nii värvitooni, suuruse kui muude näitajate poolest sarnased. Tumenenud, suurenenud, kõrgenenud, veritsevad või muudmoodi muutunud sünnimärgid tuleks alati ette näidata arstile.

Sünnimärkide eemalduseks on näidustus, kui on kindel diagnoos või kahtlus pahaloomulisele protsessile (basalioom, melanoom, lamerakkvähk), kosmeetiline või pideva trauma/hõõrumise (nt asub rinnahoidja või püksivärvli asetsemise kohal)  järgselt valulikuks muutunud  moodustis.

ABCDE reegel sünnimärkide hindamiseks

А – Asymmetry (asümmeetria): Normaalsed sünnimärgid on täiesti sümmeetrilised. Kui viia läbi sünnimärgi keskosa kujuteldav joon, peaksid saadud pooled olema absoluutselt sümmeetrilised. Kahtlastel juhtudel näevad  sünnimärgi pooled erinevad välja.

В – Border (serv): Normaalsetel sünnimärkidel on servad selged. Kahtlastel aga ebaühtlased ja laialivalguvad.

С – color (värv): Sünnimärgid, millel on mitu erinevat värvi või värvitooni, on kahtlased. Neid tuleb tingimata arstile näidata. Normaalsed sünnimärgid on tavaliselt ühte värvi, kuigi võivad sisaldada mõnikord ühe värvi heledamaid ja tumedamaid toone.

D – diameter (läbimõõt): Kui sünnimärk on suurem pliiatsi otsas olevast kustutuskummist (6 mm), tuleb seda kindlasti nahaarstile näidata. See reegel kehtib ka siis, kui teised näitajad (värv, asümmeetria ja servad) on korras.

E – Evolution (areng): Kui sünnimärkide arv, sümmeetria, serv või värv on muutunud, peab neid arstile näitama. Tuleb meeles pidada, et ka vaid üks kõrvalekalle normist lubab pidada sünnimärki kahtlaseks.

Pahaloomulise moodustise puhul saab kirurgilt abi

Ida-Tallinna keskhaiglas on võimalus üldkirurgi juurde pääseda nii perearsti kui eriarsti saatekirjaga üldjärjekorras kui ka tasulisel vastuvõtul ilma saatekirjata. Tasulisele vastuvõtule registreerides pääseb patsient paari päeva jooksul kirurgi vastuvõtule, kus pakutakse võimalust kompleksteenusena kohest sünnimärgi eemaldust koos sellele järgneva haavahooldusteenuse ja histoloogilise uuringuga, ilma et patsient peaks korduvalt arsti juures käima.

Kirurgilise ravi võimalused üldkirurgi ambulatoorsel visiidil on kirurgi sõnul erinevad. Võimalik on näiteks elektrinoaga nahamoodustise eemaldus, mis ei vaja õmblust. «See sobib nahanäsade ja  väiksemate papilloomide ning sünnimärkide eemaldamiseks,» selgitab dr Oeselg. Lisaks saab teha diagnoosi eesmärgil biopsia moodustisest. Pahaloomulisuse kahtlusel võetakse paari millimeetrine tükk koest ning suunatakse histoloogilisele uuringule, see protseduur ei vaja õmblust.

Kõige traditsioonilisem on aga jätkuvalt täispaksuses nahamoodustise eemaldus, mis vajab õmblust. Siia alla kuuluvad kõik naha ja nahaaluskoe muutused – suuremad sünnimärgid, hemangioomid, keratotsüütneevused, ateroomid, lipoomid. Soovi korral on võimalik nende puhul ka koleda armi eemaldus.

Üldkirurgia polikliinikus on eraldi ambulatoorsete operatsioonide tuba, mis on kaasaegselt sisustatud ning loodud võimalus steriilsetes tingimustes läbi viia erineva mahuga kohaliku tuimestusega protseduure.

«Soovitan Põhjamaades järjest kasvava nahavähi/melanoomi ohu tõttu inimestel kriitiliselt üle vaadata oma nahal paiknevad sünnimärgid ning märgata uusi koldeid ja väiksemaidki muutusi. Vähimagi kahtluse korral peaks pöörduma nahaarstile dermatoskoopiaks või siis koheselt üldkirurgi vastuvõtule kolde eemaldamiseks, sest varases staadiumis nahavähk on välja ravitav. Üldkirurgi juurde ei pea tulema ainult vähikahtlusega, vaid nüüd pakume ka tasulise teenusena kosmeetilisel eesmärgil neevuste eemaldamist ning nende histoloogilist uurimist,» julgustab kirurg inimesi nii enda kui oma lähedaste sünnimärkidel ja erinevatel nahamoodustistel silma peal hoidma.