Üleskutse: toeta pereisa võitlust vähiga

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks Eesti inimestel enim esinenud vähkidest on kopsuvähk.
Üks Eesti inimestel enim esinenud vähkidest on kopsuvähk. Foto: Panther Media

Vähiravifond «Kingitud elu» kutsub kõiki eestimaalasi üles toetama 49-aastase Tartu pereisa Erik Saare võitlust kopsuvähiga. 

Erik vajab ravimit Xalkori, mis maksab ligi 5000 eurot kuus ning mida ei finantseeri haigekassa, teatas vähiravifond. Fond aitas möödunud nädalal mehel ravi käima lükata ning kogub tema ravi tarvis aktiivselt lisaraha. 

Erik on enda sõnul tavaline 49-aastane Eesti mees, põline tartlane, kes on pidanud alati oma tervisest lugu ning olnud spordiga sina peal. Tema jaoks on elus kõige tähtsamad pereväärtused. Mehel on armastav abikaasa ning kaks väikest tütart, üks 4- ja teine 11-aastane.

2015. aasta sügisel tekkis Erikul ärritus kurgus, mis avaldus kergete köhatustena. Kuna suitsumees ta ei ole, pidas ta seda jahedate ilmade süüks, sest meie kliimavööndis on sellised ilmingud üsna levinud. Ta tegeles igapäevaste toimetuste ja asjadega rahulikult edasi, sest erilisi vaevusi, peale väikese väsimuse, ta ei täheldanud. 

Pärast jõule otsustas mees end siiski perearstile näidata, sest paremale poole kaenla alla oli tekkinud kerge valu. Perearst kuulas ta kopse ja suunas röntgenisse. Kopsu röntgenpilt näitas täielikku varjustatust. Mehel tekkis esimest korda eelaimdus, et midagi võib olla väga halvasti. Erik suunati EMOsse, kus arstid arvasid, et asi on väga tõsine ja tuleb kohe haiglasse jääda. 

Haiglas diagnoositi tal vedelik paremas kopsus, mille põhjustas umbes kuuesentimeetrise läbimõõduga pahaloomuline kasvaja. Ribide vahelt viidi mehe rindkeresse voolik, millega võeti lõpuks välja neli liitrit vedelikku. Ta sai lõpliku kinnituse, et mu paremas kopsus on vähkkasvaja, mille väiksemad siirded on ka vasakusse kopsu jõudnud. 

Ühe hetkega varises kogu ta maailm kokku. Peast kerisid läbi kõik võimalikud variandid alates loobumisest lõpetades tervenemisega. See tundus nii ebaõiglane ja ebaaus. «Mille eest ja miks just mind karistati?» küsis Erik.

Tänu abikaasale suutsis ta masendusest siiski välja tulla ja hakata elu nägema hoopis teisest vaatevinklist. «Varem esikohal olnud materiaalsed väärtused asendusid pigem vaimsetega. Mind aitas ruttu normaalse elu juurde tagasi ka elutahe ja kohene füüsilise vormi taastamine,» rääkis mees, kes  veetis haiglas veedetud aja Maarjamõisa treppe ja koridore «alistades».

13. jaanuaril sai ta haiglast koju. Nädal aega mees taastus kodus ning seejärel suunati ta onkoloogiasse dr Peeter Padriku juurde, kus ta sai teada oma haiguse täpse nimetuse - kartsinosarkoom. «See tundus kõik peavõiduna negatiivses tähenduses, sest haigus, mis mul avastati, on üliharuldane. Kartsinoomi esinevat ühel protsentil ja sarkoomi 0,1 protsendil kopsuvähi juhtumitest,» lausus Erik.

Dr Padrik määras talle esimesel kohtumisel esimese keemiaravi, mida standardprotseduurina tehakse kõikide kopsuvähi juhtumite korral. Kuna aga haigus on haruldane ja standardseid ravivariante pole, soovitas ta mehel tellida ka molekulaarbioloogiline uuring, mida tehakse ainult Belgias ja mis maksab 2580 eurot. See raha tuli leida Erikul endal, sest haigekassa seda ei rahasta.

Uuringu tegemine oli mehe hinnangul ainuõige otsus, sest tänu sellele sai ta teada ravivormi ja ravimid, mis võiksid aidata tal tervenemiseni jõuda. «Jäid ära standardprotseduurid keemiaravis ja minu teised organid ja tervis ei saanud viimaste toimel kannatada,» lisas ta.

Uuringu tegemine oli ainuõige otsus, sest tänu sellele saime teada ravivormi ja ravimid, mis võiksid mind aidata ja tervenemiseni viia. Jäid ära standardprotseduurid keemiaravis ja minu teised organid ja tervis ei saanud viimaste toimel kannatada. 

Ravim  Xalkori, mida uuringu tulemuste järgi võtta tuleks, maksab aga väga palju - ligi 4800 eurot kuus ning haigekassa seda ei rahasta. Vähiravifond tasub suurema osa mehe ravimite eest. Eriku sõnul puuduvad Xalkoril võrreldes tavalise keemiaraviga igasugused kõrvalnähud. Viimane röntgenpilt näitas, et kopsu varjustatus on isegi vähenenud. «Minu arvates on see täielik ebaõiglus, kus inimene, kes on terve elu tööd teinud ja riigile makse tasunud, jääb ühel hetkel toetuse ja abita,» lisas pereisa.

Kuidas saab Erikut aidata?

Eriku ravi heaks saab annetada pangaülekandega fondi kontole (selgitusse märkige «Erikule»)

Maksesaaja: SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu

Swedbank: EE212200221059073061

SEB: EE211010220228917224

LHV: EE137700771001442514

Danske: EE133300332166860001

Nordea: EE591700017003638161

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles