Onkoloogid süüdistavad ravimifirmasid ahnuses

Vähiravim Glivec on USAs märksa kallim kui Euroopas.

FOTO: Wikipedia

Prantsusmaa 110 kõige mõjukamat onkoloogi süüdistavad ravimifirmasid inimeste õnnetuste pealt teenimises, sest vähiravimite hinnad on kõvasti kallinenud.

Prantsusmaa tuntud päevalehes Le Figaro ilmus 110 onkoloogi avalik kiri, kus tuntakse muret vähiravimite kallinemise pärast, kirjuta Local. Kuigi paljude vähivormide puhul on ravi silmapiiril, siis «aina kasvavad, isegi pöörased hinnad ohustavad neid lootusi», kirjutavad arstid.

Muret ei tunta ainult olukorra pärast kodumaal, vaid kogu maailmas. Prantsusmaa on tuntud kui eduka riigina erinevate vähivormide ravimisel, kuid ravimite kallinemine takistab inimeste võrdset  juurdepääsu vajalikule ravile. Oma kirjas viitavad tohtrid ravimifirmade soovile teenida prisket kasumit.

Arstid hoiatavad, et kui olukord ei muutu, siis ootab Prantsusmaad ees USA saatus. Ameerika Ühendriikides maksab vähiravim imatinib (tuntud ka nime all Glivec) kaks korda nii palju kui Prantsusmaal ehk ühe kuu jagu ravimit maksab  7500 eurot.

Kõrgest kasumist hoolimata investeeritakse arstide sõnul vaid vähem kui 15 protsenti uuringutesse. Arstid nõuavad vähiravimite hinnapoliitika muutmist rohkem avalikumaks ja läbipaistvamaks.  

Sel aastal avalikustatud uuringust selgus, et Prantsusmaal enam levinud vähivormide (rinna,- eesnäärme- ja jämesoolevähi) elulemus on viimasel aastal märgatavalt kasvanud. Näiteks eesnäärmevähi puhul on elulemus kasvanud 72 protsendilt 94-le.

Naiste seas kõige sagedamini elusid nõudva rinnavähi puhul on see protsent kasvanud 80-lt 87-le. Vähiravis toimus suurem läbimurre selle sajandi alguses ning palju vähivorme avastatakse tänu sõeluuringutele varajases staadiumis.

2002. aastal tuli Eestis avalikkuse ette verevähki põdenud Marge Valdmann, kes soovis, et  haigekassa kompenseeriks talle Gliveci ravimi soetamise. Siis maksis see uudne vähiravimi kuur  40 000 krooni kuus (2556 eurot). Toona hakkas riik seda ravimit hüvitama 50 protsendi ulatuses. Naine pöördus ka kohtusse. 2006. aastal hakkas riik seda ravimit hüvitama täies mahus. 2013. aastal seati Glivecile piirhind, mis tähendab, et need haiged, kes ei soovinud hakata võtma odavamaid geneerilis ravimeid, pidid hakkama tasuma 900eurost omaosalust.