Rootsi eakaid kimbutab seleenipuudus (1)

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine seleenitase rootsi vanemaealiste seas on 67,1 mikrogrammi liitri koha.
Keskmine seleenitase rootsi vanemaealiste seas on 67,1 mikrogrammi liitri koha. Foto: Jonas Ekstromer/AP/Scanpix

Uuringust selgub, et Rootsi eakatel on seleenitase veres sama madal kui soomlastel 1980. aastatel.

668 rootslasega läbi viidud uuring paljastas ulatuslikult levinud olulise toitaine seleeni puuduse, vahendas Pharma Nord hiljutist uuringut. Uuringu tulemuste järgi on keskmine seleenitase rootsi vanemaealiste seas 67,1 mikrogrammi liitri koha. Ekspertide hinnangul on see liiga madal ning võib avaldada mõju tervisele.

 Uuringu läbi viinud teadlased analüüsisid osalejate verd ning avastasid, et rootslaste seleenitase on sama madal kui soomlastel 1980ndatel, mis viis tol korral selleni, et Soomes tehti kohustuslikuks lisada põllumajanduslikele väetistele seleeni.

Seleen on toitaine, mida keha ise sünteesida ei oska, mistõttu on oluline saada seda piisavalt toidust. Vastasel korral võivad häiruda seleenist sõltuvad keha funktsioonid, mille hulka kuuluvad muuhulgas vastupanuvõime haigustele, viljakus, ainevahetus ning rakkude taastumisvõime.

Inimese kehas on ligikaudu 30 erinevat seleenist sõltuvat valku ehk selenoproteiini. Neist kõige olulisem on selenoproteiin P, mille küllastumiseks on vaja vähemalt 100 mikrogrammi seleeni päevas. Rootslaste seas läbi viidud uuringu tulemustel saadud seleenitase ei ole selleks piisav, samuti ei olnud piisav ka soomlaste seleenitase veres enne, kui seleeni hakati 1985. aastal väetisele lisama. Nüüdseks on soomlaste seleenitase veres normis ning õhku on visatud küsimus, mida kavatsevad teha rootslased.

Seleenivaeseid alasid on Euroopas väga palju, see ei ole üksnes Skandinaavia probleem. Suurbritannia eksperdid väidavad, et ka Inglismaal on toidust saadava seleeni tase viimase kahe-kolmekümne aasta jooksul langenud kaks korda.

Parimad seleeni allikad on kala, koorikloomad ning rupskid (siseelundid, pead, sabad, jalad ja muud teisejärgulised tapasaadused). Seleenipuuduses vaevlevad vanurid, kelle toidukogused on tihti piiratud. Toidust on raske piisavalt seleeni saada ka taimetoitlastel ja veganitel. Seleenipuudusest võivad aidata üle saada ka toidulisandid.  

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles