Värske uuring: mille poolest erinevad eestlaste ja lätlaste toitumisharjumused?

Uuringust selgus, et kui enamik Eesti elanikke peab hiliseks õhtusöögiks juba igasugust pärast kella 19 toimuvat söömist, siis lõunanaabritel algab mõiste hilisest õhtusöögiks tund aega hiljem, teatas Borjomi. Siiski sööb rohkem kui veerand eestimaalastest tööpäevadel enda arvates hilja ja nädalavahetustel enamik kui kolmandik. Kui leedulaste osakaal on võrdlemisi sarnane, siis ligi pool lätlastest vastajaid patustavad sellega iga päev, olgugi et nende mõiste «hiline» on meie omast tund aega keskööle lähemal.

Kuigi kõikide riikide elanikud einestavad reeglina kodudes, paistsid Eesti ja Leedu silma suurema sotsiaalsusega – tööpäevadel sõi koos sõpradega õhtust 13 protsenti ja nädalavahetustel üle 40 protsenti nende elanikest, mis on võrreldes lätlastega ligi kaks korda sagedam.

«Kõige tähtsam ei ole see, kui palju me sööme, vaid mida me sööme,» nentis restoran Fabriku peakokk Silver Saa. «Pikaleveninud argipäevadel eelistavad paljud inimesed õhtusöögiks tarbida valmistoite, säästmaks oma vähest aega. Siiski tuleks leida võimalusi koduse õhtusöögi valmistamiseks kvaliteetsest toorainest. Ühtlasi võimaldab see olla teadlikum sellest, mida sööme ja joome», lisas ta.

«Eesti, Läti ja Leedu elanike toitumisharjumused on paljuski erinevad. Siiski oli kolme riigi üks selgelt ühine joon – nimelt ei pane igast riigist kolmandik vastanuist hilist õhtusööki pahaks ja ei leia sellel olevat negatiivseid tagajärgi,» sõnas Tatjana Rudiene, IDS Borjomi Europe turundusjuht. «Meie uuring näitas veel, et hilise õhtusöögi menüü ei erine tavapärasest – näiteks kõigest kolmandik leedulastest, veerand eestimaalastest ja 13 protsenti Läti vastajatest valis kergema toidu.»

Uuring näitas ka, et Eesti elanikud tunnevad teiste uuringus osalenud riikidega võrreldes rohkem muret oma figuuri pärast – tervelt 22 protsenti tunnistas seda.

Uuringu viis kolmes Balti riigis Borjomi tellimusel läbi rahvusvaheline uuringufirma Ipsos.