Ortopeedide uhke teetähis – 10 000 endoproteesi!

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aare Märtson
Aare Märtson Foto: Margus Ansu

Tartu ülikooli kliinikumi ortopeedidel on täna uhke teetähis – paigaldatakse Saksa firma Link poolt toodetud 10 000. liigesprotees.

Ortopeedia osakonna koostöö Link-korporatsiooniga ulatub tänaseks pea veerandsajandi taha, mil 1992. aastal pandi siinsele patsiendile esimese nende valmistatud protees, teatas Tartu ülikooli kliinikum. W. Link ortopeediatoodete kasutamiskompetentsi tõenduseks on kompanii nimetanud kliinikumi ortopeediaosakonna oma kompetentsikeskuseks.

Kliiniku juhataja dr Aare Märtson hindab väga kõrgelt  kliinikumi arstide koolitusalast partnerlust Link firmaga. Kliinikumi meeskonna usaldusväärsust ja head tööd tõendab tema sõnul ka see, et firma on suunanud ortopeede erinevaist Aasia riikidest just kliinikumi arstide käe alla liigesevahetusoperatsioonide tehnikate omandamiseks. Samuti on dr Märtson ise korduvalt käinud näiteks Indias näidisoperatsioone tegemas. Tema hinnangul on kliinikumi arstid aastakümnete jooksul paigaldanud ühtekokku ligikaudu 20 000 liigesproteesi.

Kui hinnata, kuidas patsiendid pärast operatsiooni toime tulevad ja kuivõrd rahul nad selle tulemustega on, siis võib öelda, et puusa- ja põlveliigese endoproteesimine on äärmiselt tõhus operatsioon. Seetõttu on dr Märtsoni sõnul kahetsusväärne ja arstidele mõistetamatu haigekassa otsus vähendada seda liiki operatsioonide rahastamist. Aare Märtson lisas, et kui vahepealsetel aastatel vähenes endoproteesimisoperatsioonide ooteaeg aastale, siis viimasel ajal, tulenevalt haigekassa rahastamisotsusest, on järjekord taas pikenemas kahele aastale, mis ei ole patsiendi seisukohast kaugeltki mõistlik.

10 000s operatsioon on parema puusaliigese endoproteesimine. Protees paigaldatatakse 74-aastasele naisele  Võrumaalt, kellele on 2009. aastal paigaldatud vasaku puusaliigese endoprotees.

Tartus tehti esimene puusaliigese endoproteesimise operatsioon 1972. aastal, esimene põlveproteesimine tehti Tartus Maarjamõisa Haiglas 1980. aastal. Toona tehti põlveliigese proteesimisi vähe, kuni 199. aastani vaid kuni 15 operatsiooni. Regulaarne põlveproteesimine algas 1990. aastal. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles