Tuntud silmaarst ja silmapiirkonna kirurg Artur Klett rääkis TEDx Lasnamäe konverentsil kõlanud ettekandes ühest harukordsest operatsioonist, silmakirurgia ajaloost ja uutest operatsioonimeetoditest.
Uudne tehnoloogia võib päästa pimedaks jäämisest
13. aprill 2016, 17:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digitehnoloogia areng muudab võimalusi igas valdkonnas – ka meditsiin ei ole jäänud puutumata uudsetest, patsiendi ravivõimalusi kiirendavatest ja kergendavatest arengutest, kirjutab Ida-Tallinna keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Kadri Penjam veebiportaal digitark.ee. Digitehnoloogia areng toetab meditsiinitöötajaid diagnostika osas ja vähesel määral ka operatsioonisaalis, kuid kõik ülejäänu on peen näputöö.
Uus võimalus aitab patsiendi kiiremini igapäevaelu juurde
Esimesena Balti riikides teostanud sarvkesta endoteeli siirdamisega hakkama saanud dr Klett kinnitas, et tänane olukord silmakirurgias on midagi muud, mis oli seda veel aastaid tagasi. Silmakirurgiat puudutav digitehnoloogia täiustub pidevalt, luues nõnda meditsiinipersonalile paremad võimalused patsiente aidata. Endoteeli siirdamist võidakse vajada nii enamuse geneetiliste haiguste kui traumade tagajärjel.
Läbi aegade on senised katsed endoteeli siirdada nurjunud just selle tõttu, et kude on niivõrd habras ja katsed seda kahjustamata siirdada ebaõnnestusid kuni uue tehnoloogia väljatöötamiseni mõnede aastate eest.
Nägemiskaotuse puhul vaid sarvkesta endoteeli siirdamine on edasiminek, mis laseb patsiendil taastuda valutumalt ning kiiremini, lubades seeläbi tal naasta kiiremini igapäevaellu. Mis on murranguline? Aga see, et kui varasemal meetodil siirdati patsiendile vajadusel kogu sarvkest, siis nüüd vaid endoteeli kiht, mis on ligikaudu 40 korda õhem kui sarvkest ise. Võimalus, mida tehnoloogia on oma arenguga kaasa toonud, on muljetavaldav.
«Paljudel juhtudel on patsiendil enamik sarvkesta kudedest terved – vaid üks kiht ehk endoteel vajab asendamist. Oleme jõudnud tänaseks olukorda, kus endoteeli siirdamine ühelt inimeselt teisele on võimalik ning seda patsiendi silma vähem traumeerides,» selgitab dr Klett.
Doonorilt endoteeli võttes imetakse see imeõhuke, vaid 15 mikroni paksune kiht klaastoru sisse ning pritsitakse see kude läbi kahe millimeetrise ava silma. Dr Kletti sõnul on üks kõige keerulisem osa operatsioonist rullida kude lahti nii, et endoteeli rakud ei saaks kannatada, sest kudedega mehaaniline kokkupuude toob kaasa nende hävinemise.
Endoteelikiht saab silmas siledaks aga silma surutava õhumulli abil. Õhukiht, mis liigub silmas ringi, lükkab koed siledaks, vajutab endoteeli silma külge ning kaob 2 päeva pärast silmast.
Selgema nägemisega juba homme
Dr Kletti sõnul on uudne meetod endoteeli siirdada andnud patsiendile vabaduse naasta oma igapäevatoimetuste juurde võimalikult kiiresti. Kui varasema, kirurgilise lõikuse puhul oli patsiendi taastumisajaks ligikaudu aasta, siis nüüd on kogemused näidanud, et juba kahe nädala pärast on operatsiooni õnnestumise korral oluliselt taastunud.
Kui võrdleme varasemat, sarvkesta läbistavat meetodit uuega, siis uue meetodi puhul on patsiendil võimalik juba mõne nädala pärast sportida ja naasta tavaellu. Vana meetodi puhul oli doonormaterjali äratõukereaktsioon ühe kuni viie aasta jooksul kuni 16 protsenti, uue puhul vaid üks protsent. Nägemisparanemise protsent on uue meetodi puhul aga statistiliselt ligikaudu 30 protsenti kõrgem kui läbistava meetodi korral.
Dr Kletti sõnul on Jaapani teadlased juba väga lähedal katsetega kasvatada vajalikku kudet tüvirakkudest. Tänasel päeval tuleb patsiendil oodata keskmiselt kaks kuud, et pääseda operatsioonile – doonormaterjali olemasolu on kõikjal probleemiks – seetõttu oodatakse edasisi arenguid vajaliku koe kasvatamisel juba pikisilmi kõikjal.
Artur Klett kaitses 2009. aastal Saksamaal Rostocki ülikoolis doktoritöö tehissilma liikuvuse efektiivsususest peale silma enukletasiooni ehk silmamuna eemaldust. Sel aastal pälvis Artur Klett presidendilt Punase Risti teenetemärgi, muuhulgas selle eest, et ta on esimene spetsialist Balti riikides, kes tegi harukordse sarvkesta endoteeli siirdamise.