Teadlased avastasid LSD võimaliku kasuliku mõju

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased avalikustasid esimesed pildid, mis näitavad, kuidas LSD mõjutab inimeste aju. Vasakul platseebo efekt ajus ja paremal LSD mõju.
Teadlased avalikustasid esimesed pildid, mis näitavad, kuidas LSD mõjutab inimeste aju. Vasakul platseebo efekt ajus ja paremal LSD mõju. Foto: HANDOUT/REUTERS/Facebook

Hiljutised LSD uuringu tulemused paljastasid, kuidas LSD mõjutab inimeste aju ja teadvust. Lisaks leidsid teadlased LSD ootamatu kasuliku mõju.

Londonis asuva Imperial kolledži neuropsühhofarmakoloogia professor ja hiljuti LSD ja depressiooniravi kohta uuringu läbi viinud teadlaste rühma juht David Nutt selgitas, miks tema arvates võib LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid olla kasulik erinevates psühhoteraapiates, kirjutab nature.com. Katseid tehti 20 vabatahtlikuga, kes olid nõus teaduslikel eesmärkidel LSD-d võtma, ja vajalikku infot saadi 15-lt, sest ülejäänud viie katsealuse aju skanneerimisel esines viperusi.

Miks uurida LSD mõju ajule?

Ajuteadlastele on väga põnev uurida psühhedeelseid aineid, nagu hallutsinatsioone tekkitava LSD mõju ajule ja seega  meie teadvusele. Soovime, et meie uuringu tulemusena võetaks LSD teraapias kasutusele. See idee ei ole päris uudne, sest näiteks 1950.–1960. aastatel kasutati LSD-d alkoholismi ravimiseks. 2012. aastal läbiviidud uuring näitab samuti, et see aine aitab alkoholisõltuvust vähendada. Alates 1970. aastatest on läbiviidud erinevaid LSD-uuringuid loomadega, aga mitte inimestega. Meil oleks vaja veel andmeid, et seda ainet saaks kasutada sõltuvuste või depressiooni raviks.

Miks pole keegi varem ajuskaneeringuid teinud?

Enne 1960. aastaid uuriti LSD-d ja teisi hallutsinatsioone tekitavaid aineid kui võimalikke teraapiaravimeid. Pärast 1967. aastat keelustati see narkootikum Suurbritannias, USAs ja teistes riikides üle maailma. Tekkis põhjendamatu hüsteeria selle võimalikest ohtudest. LSD-le kehtivad keelud on maailmas erinevad, kuid üldine seisukoht on, et sel narkootikumil ei ole meditsiinilist väärtust, mistõttu on seda hetkel keeruline kuskil kasutada.

Kuidas saite loa vabatahtlike peal LSD-d kasutada?

Ühinenud rahvaste organisatsiooni konventsiooni ja Euroopa liidu liikmesriikide õiguse kohaselt on narkootikumide teaduslik uurimine lubatud. See kehtib ka LSD-le. Suurbritannias on selline uurimine lubatud seni, kuni narkootikumi ei kasutata teraapiaks. Meie uuring ei olnud kliiniline katse, sest me andsime LSD-d vabatahtlikele, kes olid sellega varem ise juba eksperimenteerinud. Seejärel tegime neile 2014s. aastal Cardiffi laboris ajuskaneeringuid. Selleks, et saada Suurbritannia eetikakommiteelt katsete tegemiseks nõusolek, läks meil üheksa kuud.

Missugused olid uuringu tulemused?

Kuna LSD mõju on pikk, umbes kaheksa tundi, siis saime vabatahtlikke uurida mitmete testide abil. Teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avalikustatud uuringus uurisime verevarustust aju erinevates osades. Kasutasime selleks funktsionaalset magnetresonantstomofraafiat ja elektroentsefalograafiat. Avastasime, et võrreldes platseebo efektiga «suhtlevad» LSD mõju all olevate inimeste aju erinevad osad omavahel. Täpsemalt hakkab visuaalne korteks teiste ajuosadega justkui suhtlema, mis omakorda aitab seletada kummalisi hallutsinatsioone, mida LSD tarbijad kogevad.

Lisaks uuris meie uurimisrühma liige, Londoni Imperial kolledži doktor Mendel Kaelen, mis juhtub, kui korraga kastutada muusikat ja LSD-d. Ta avastas, et  parahipokampaalkäär, mis osaleb mälu kujunemisel, meenutamisel ja ümbruse äratundmisel, ning visuaalne korteks, mis on seotud otsese nägemisfunktsiooniga,  «suhtlevad» omavahel LSD mõju all olles palju vähem. Kui aga kuulata muusikat, saab visuaalne korteks parahipokampaalkäärilt rohkem informatsiooni, mistõttu vabatahtlikud «nägid» illusioone ka suletud silmadega. Seega mõjutab muusika LSD tarbmise kogemust ja võib olla teraapias kasulik.

Tegime ka katse psilotsübiiniga, et ravida ravile allumatut depresiooni. Uuring näitas, et ka LSD-l on sarnane mõju, mis vihjab sellele, et LSD-d võiks edukalt teraapias kasutada.

Kas ka teised teadlased uurivad LSD mõju?

Meile teadaolevalt on hetkel maailmas peale meie veel ainult üks teadlaste rühm, kes uurib LSD mõju inimajule. Need on Zürichi ülikooli teadlased, kelle juhtivteadlaseks on Franz Vollenweider. Nemad kasutavad vastandtoimega ainet, mis blokeerib LSD mõju, et niimoodi LSD farmakoloogilise sihtmärgi mõjutamist peatada. Nad on teinud ka funktsionaalse magnetresonantstomofraafia uuringuid, kuid erinevalt meist, kes me uurisime aju puhkeseisundis, skaneerisid nemad aju psühholoogiliste ülesannete tegemise ajal.

Millised uuringud järgnevad?

Meil on plaanis teha katseid, selgitamaks välja, kuidas LSD mõjutab loomingulisust ja unenäolisi kujutelmi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles