Ravimiameti ravimiohutusosakonna juhataja Ott Laius tõdes, et kõige suurem intriig vaktsiinide puhul on nende kõrvaltoimed.
Amet: vaktsiinide kõrvaltoimed saavad ebaproportsinaalselt tähelepanu (1)
25. aprill 2016, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Intriig minu igapäevatöös on vaktsiinide kõrvaltoimed, mis saavad avalikkuses ebaproportsionaalset tähelepanu,» märkis ravimiameti ravimiohutusosakonna juhataja Ott Laius täna tervishoiumuuseumis toimunud vaktsineerimisteemalisel avalikul ümarlaual «Miks me peame vaktsineerima?», teatati.
Laius lisas, et vaktsiinid on profülaktilised ravimid – kuna enamik inimesi ei ole neid haigusi kogenud, siis kõrvalmõjud saavad haigustega kaasnevate probleemidega liiga palju tähelepanu.
Riigikogu liige Liina Kersna rääkis, et Iirimaal on 80 protsenti inimestest gripi vastu vaktsineeritud, Põhjamaades 50 protsenti ja Eestis, üllatus-üllatus, – üks kuni kaks protsenti.
«See vähemus, kes on otsustanud oma lapsi mitte vaktsineerida, on väga häälekas ning nende hääl on jäänud kõlama – võrreldes nende 96%, kes vaktsineerivad ja on vastutustundlikud. Ma ise põdesin mõni aasta tagasi läkaköha, kuigi olin vaktsineeritud, kuid ei olnud teinud kordusvaktsiini. Lõpuks olin 1,5 kuud tööst eemal,» rääkis Kersna. Ta tõdes, et lapsevanemad, kes ei vaktsineeri, peavad sellest teada andma igale sünnipäevale minnes, et nende laps on vaktsineerimata, sest see on väga suur vastutus.
Terviseameti nakkushaiguste seire epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova keskenduks aga pigem positiivsele. Tema hinnangul on Eestis vaktsineerimise tulemused väga head.
Eestis vaktsineeritakse 11 raske haiguse vastu. Difteeria viimane haigusjuht oli Eestis viimati 2001. aastal. Loomulikult on probleeme, näiteks keeldumine vaktsineerimisest või tähtaegadest mitte kinnipidamine.