Hiljuti on hakanud levima Ubermani polüplastilise unena tuntud ohtlik manipuleerimine ajuga, mille eesmärgiks on magada iga päev vaid 120 minutit.
Ohtlikud katsed unega mõjuvad nagu alkohol
10. mai 2016, 20:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uni on inimeste jaoks sama hädavajalik kui toit ja jook, kirjutab news.com.au. Inimene veedab ligikaudu kolmandiku elust magades. Nüüd on aga levimas niinimetatud Ubermani polüplastilise une nime all tuntuks saanud katse, mida on asunud enda peal teostama üha rohkem inimesi.
«Polüplastilist und» katsetavate inimeste eesmärk on magada päeval kõigest kuus korda 20 minutit. Nii loodetakse keha ära petta ja saada juurde rohkem väärtuslikku, erksana elatud aega. Inimesed, kes on oma elustiili edukalt muutnud ja magavad tõepoolest kõigest kaks tundi päevas, leiavad, et võidetud aeg on asja väärt. Paljud väidavad ka, et 20-minutilised uinakud ei jäta neid mitte uimaseks, vaid vastupidi – pärast lühikest tukkumist tunnevad nad end väga puhanud ja värskena.
Teadlased ei ole aga uues meetodis sugugi veendunud. Tegelikult on inimestel soovitatud magada seitse kuni kaheksa tundi päevas. Kui inimene magab vähem, siis võivad tulemuseks olla mitmed terviseprobleemid nagu näiteks südamehaigused ja organismi immuunsüsteemi nõrgenemine.
«Kui inimene on 24 tundi magamata, siis mõjub see ajule umbes sama moodi kui purjus olek,» rääkis Austraalias asuva Monashi ülikooli uneekspert professor Shantha Rajaratnam. «17–19 uneta veedetud tundi vähendab aju toimimisvõimet teatavasti sama palju kui 0,5-promilline joove. 24 tundi on võrreldav 0,8–1 promilliga,» lisas ta. Rajaratnami sõnul ei soovitaks enamik uneeksperte mitte kunagi «polüplastilist und», sest lühikesed uniakud pakuvad unepuudusele üksnes lühiajalist leevendust, vähendades korraks homeostaatilist tungi magada.
Kuigi selle kohta, kui palju und inimene vajab, ei ole olemas ühtegi maagilist numbrit, vajab inimene keskmiselt ööpäevas und seitse kuni üheksa tundi. «Mind paneb äärmuslike unemuutuste juures muretsema see, et see on täielikus vastuolus 24-tunni süsteemiga, mis on inimestel evolutsiooni käigus välja kujunenud. Enne kui süstemaatilised teadusuuringud on näidanud, et sellised muutused on tõesti ohutud, oleksin ma sellise unemustri soovitamisega väga ettevaatlik,» selgitas Rajaratnam.