Kummalise putuka hammustus ajas naise jala ööpäeva möödudes paiste, arstid ei osanud aga midagi öelda ning allergiaravimidki esiti ei aidanud.
Kihulase mürk võib kevadel tekitada tugeva allergilise reaktsiooni
18. mai 2016, 22:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal putukahammustusele järgneva paistetuse käes vaevlenud naine otseselt putukat ei näinud, tundis vaid hammustust. «Tõenäoliselt oli tegemist pisikese musta kimalasega, kellele nime ei oskagi anda. Arstid ei osanud ka öelda, kellega tegu,» rääkis ta.
Naise jalg hakkas paiste minema hammustusele järgneval päeval ning ülejärgmise päeva õhtuks oli labajalg tema sõnul nagu õhupall. Kuna kodused allergiaravimid ei aidanud ning kaks apteeki rääkisid ravimise kohta samuti erinevat juttu, pöördus ta hädaga viimase variandina erakorralise meditsiini osakonda. «Tänu EMO-s tehtud süstile ja koju kirjutatud tablettidele hakkas paistetus alanema, aga jalg on veel praegugi nähtavalt paistes. Valu kadus ehk järgneva päeva hommikuks või vähemalt ei häirinud enam,» avaldas ta.
TÜ loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialisti Mati Martini arvates oli tõenäoliselt tegemist kihulasega, kes verd imes. «Nende mürk on nii toksiline, et tekitab paljudel inimestel kevadel tugeva allergilise reaktsiooni. Mõnel inimesel võib see tipneda sellega, et jalad või käed paistetavad üles ja nad isegi ei saa liikuda, samuti võib tõusta palavik,» kirjeldas ta.
Selline reaktsioon kihulase mürgile on Martini sõnul tingitud sellest, et terve talve vältel ei olnud nendel inimestel kihulastega kokkupuudet. Tavaliselt taandub reaktsioon mõne päevaga ning edaspidi inimene üldiselt nii ägedalt kihulase hammustusele enam ei reageeri. Tõsisematel juhtudel on vaja medikamentoosset abi.