Kuigi õues päike paistab ja linnud laulavad, ei suuda mõned inimesed siiski kevadest rõõmu tunda ning paraku kasvab kevadeti ka enesetappude sagedus.
Kaunid kevadilmad tõstavad enesetappude arvu (2)
19. mai 2016, 22:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks võimalik tujude mõjutaja on hooajaline meeleoluhäire, vahendab Fox. Enamasti seostatakse seda küll pigem süngemate sügis- ja talveilmade saabumisega, kuid ka soojemad temperatuurid ning valgemad päevad ei pruugi aidata masendusest välja rabeleda. «Igal pool rõõmsate inimeste nägemine võib mõjuda pideva meeldetuletusena sellest, et endal pole millegi üle heameelt tunda,» selgitas Michigani ülikooli depressioonikeskuse professor Michelle Riba.
Seega on suveaja depressioon omaette nähtus, mis tabab inimesi kevadiste ilmade saabudes. «Me ei teagi päris täpselt, miks see nii on – seda on seostatud nii hormoonidega kui ka keha melatoniinitootmisega,» ütles Riba. Lisaks hakatakse siis rohkem puhkusi planeerima ning juba kestvatelt puhkustelt sotsiaalmeediasse pilte riputama. Seda nähes võib nii mõnigi inimene tunda kadedust või kurbust, kuna tal ei pruugi olla aega või võimalusi reisida. Nende faktorite koosmõjul tõuseb paraku aprilli alguses ka enesetappude määr. Mida rohkem läheb aeg sügise poole, seda enam see ka langeb.
Riba soovitab depressioonikahtluse puhul pidada päevikut, kuhu oma meeleolud üles märkida, sest sageli ei pruugi inimene arugi saada, et kannatab depressiooni käes. «Usu või mitte, aga on väga lihtne unustada, millised meeleolud sind päeva jooksul valdasid – olgu selleks tujumuutused, unehäired, keskendumisprobleemid jne,» rääkis ta. Sagedane lootusetuse ja kasutuse tunne annab aga märku depressioonist – kui see kestab juba mitu nädalat, tasub pöörduda arsti poole.