L, 24.10.2020

Gripihaige lapse põetamine lõppes vanavanemale surmaga

Gripihaige lapselapse põetamine võib nõuda eaka inimese elu.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Terviseamet hoiatab grippi haigestunud laste ja noorte jätmine vanavanemate hoolde, sest see võib vanavanematele lõppeda surmaga.

Kui möödunud gripihooaja algusest kuni märtsini vajasid haiglaravi peamiselt lapsed, siis märtsi teises pooles hakati gripiga haiglasse tooma üha rohkem vanemaealisi inimesi, kirjutab terviseamet oma hinnangus lõppenud gripihooajale. Viimase 1,5 kuu jooksul hospitaliseeriti 57,4 protsenti kõigist haiglaravi vajanud vanemaealistest.

Üheks põhjuseks oli grippi haigestunud laste jätmine vanavanemate hoolde. Terviseameti hinnangul läheb laps pärast tervenemist tagasi kooli või lasteaeda, aga vanemaealised hooldajad haiglasse.

«Näiteks oli juhtum, kus infarktist toibunud vanavanem sattus pärast kontakti palavikuhaigete lastelastega uuesti haigla intensiivravisse ning vaatamata kõikidele kasutusele võetud ravimeetmetele tema elu gripi käest päästa ei suudetud,» kirjutatakse terviseameti raportis.

Eestis haigestus 2015/2016 hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi 70 000 kuni 75 000 inimest. Võrreldes eelmise hooajaga suurenes grippi haigestunute arv 40 protsendi võrra ja gripi tõttu haiglaravi vajanud patsientide arv 45 protsendi võrra. Ligi kaks kolmandikku gripi tõttu intensiivravi vajanud inimestest suri.

Raske gripi või gripiga seotud kopsupõletiku tõttu vajas haiglaravi kokku 970 inimest. Varasemast rohkem vajasid haiglaravi lapsed. Kuni 19-aastate laste ja noorukite arv moodustas 48 protsenti kõikidest haiglaravi vajanud inimestest. Eelmisel hooajal oli see näitaja 30 protsenti. 75 protsenti kõigist haiglaravil viibinud lastest viidi haiglasse hooaja algusest kuni märtsini.  

Intensiivravi vajanute arv kasvas 56 protsenti. Kokku vajas intensiivravi 69 inimest vanuses 7–91 eluaastat. Üle 65-aastaseid patsiente oli 33 ehk 47,8 protsenti (eelmisel hooajal 77,3 protsenti), sama palju oli ka tööealisi patsiente vanuses 29–64 aastat. Üle 75 protsendi tööealistest intensiivravi vajanud inimestest olid vähemalt 50-aastased. Intensiivravi vajas ka kolm 7–15-aastast last.

Intensiivravisse sattunutest suri 28,9 protsenti ehk iga kolmas. Vanemaealistest intensiivravi vajanud patsientidest suri 65 protsenti ja tööealistest 35 protsenti. Intensiivravisse sattunutest 63-l inimesel ehk 91,3 protsendil olid kaasuvad haigused. Kolm inimest olid eelnevalt terved ja kolme inimese kohta puuduvad andmed kaasuvate haiguste kohta.

Surmajuhtude arv jäi eelmise hooajaga samale tasemele. Kaheksa haigla andmetel suri gripi tõttu 20 inimest. Surnutest 13 olid vanemaealised, kuus inimest 29–64-aastased ja üks laps 14-aastane.  Surma peamisteks põhjusteks oli vaktsineerimatus, viirusevastase ravi ebapiisav kasutamine ja hiline pöördumine arsti poole.

Gripi vastu on Eestis vaktsineeritud kõigest 1,1 protsenti elanikkonnast, nende hulgas 5499 tervishoiutöötajat. Vanemaealistest inimestest, kes on kes on peamine riskirühm gripi suhtes, on vaktsineeritud 1,4 protsenti.

Kaasuvatest haigustest olid esikohal südame-veresoonkonnahaigused (54,7 protsenti), millele sageli lisandusid diabeet, ülekaalulisus, neeruhaigused ja muud tõved. Südame-veresoonkonnahaigustele järgnesid immuunpuudulikkus, ülekaalulisus, diabeet ja kopsuhaigused.

Selle gripihooaja omapäraks oli, et üheaegselt ja peaaegu võrdsetes proportsioonides levisid kaks gripiviiruse alatüüpi (A/H1N1pdm2009 & B/Victoria). Kuigi haiglaravi vajanud inimeste arv suurenes tunduvalt, põeti haigust üldjuhul läbi suhteliselt kergelt. Esines ka palju haiguse kliinilisi vorme, mis ei ole gripile iseloomulikud.

Laboratoorselt kinnitati 1870 gripiviirust, neist 1049 A-gripiviirust ja 811 B-gripiviirust. 28,6 protsenti haiglaravi vajanutest olid vanemaealised patsiendid, 25,8 protsenti kuni nelja-aastased lapsed ja 21,5 protsenti 20–64-aastased tööealised inimesed.

Paljudel juhtudel põetakse gripp väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi haigestumine võib aga kujuneda eluohtlikuks, sest nii on suurim risk saada tõsiseid tüsistusi. Just püstijalu gripi põdemine on tõenäoliselt veel üks oluline põhjus, miks haiglaravi vajanute arv nii palju suurenes.