Leiti bakter, mille vastu reservantibiootikum ei aita

Peagi võivad levima hakata bakterid, mis on kõigi antibiootikumide suhtes resistentsed.

FOTO: Janice Carr/AP/Scanpix

USA terviseametnikud andsid neljapäeval teada riigi esimesest haigestumisest superpisikuga, mille vastu reservantibiootikum ei aidanud.

49-aastasel Pennsylvaniast pärit naisel avastati kuseteede nakkus, mida põhjustav bakter on resistentne kolistiini vastu, kirjutab Reuters. Kolistiin on reservantibiootikum, mis võetakse tugevate kõrvalmõjude tõttu kasutusele üksnes siis, kui teised ravivõtted haigustekitajate vastu ei aita. Eksperdid kardavad, et see pisik võib levima hakates tekitada tõsiseid probleeme. Nakatunud naise tervislik seisund ei ole hetkel teada.

«Riskime antibiootikumidejärgsesse maailma sattumisega,» ütles USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse direktor Thomas Frieden. Nakkusest anti teada uuringus bakterite vastu aitavate ravimite ja kemoteraapia kohta. Teadlaste sõnul sai superpisik kõigepealt ise nakatunud väikese plasmiidi nme kandva DNA molekuliga, mis andis talle edasi mcr-1 nimelise geeni. Just see geen kaitsebki viirust kolistiini surmava mõju eest.

Uurijate sõnul on mcr-1 ohtlik geen, mille levik USAs tuleb kiiresti kindlaks teha. Harvardi meditsiinikooli mikrobioloog dr Gail Casselli hinnangul võib mcr-1 hakata kiiresti levima isegi haiglates. Tema sõnul ei saa geeni levikukiirust kindlaks teha enne, kui selgub kuidas superpisiku saanud naine nakatus.

Mcr-1 geeni leiti küll eelmisel aastal Hiinas nii inimestest kui ka sigadest, kuid teadaolevalt ei olnud haigestunud naine viimased viis kuud reisinud. Caselli arvates ongi kõige suurem probleem see, et superpisikud võivad levida loomadelt inimestele. Enda kaitsmiseks ohtlike nakkuste eest soovitab mikrobioloog käsi, juur- ja puuvilju korralikult pesta. Peale selle peaks toidu valmistamisel tähelepanu pöörama hügieeninõuetele.

Ameerika Ühendriikides haigestub antibiootikumide suhtes resistentsete bakteritega igal aastal vähemalt kaks miljonit inimest, kellest sureb 23 000. Seni ei ole seal siiski kindlaks tehtud ühtegi haigustekitajat, millele mitte ükski antibiootikum ei mõju. Ka viimati avastatud nakkuse korral on vaid teada, et selle vastu ei aita kolistiin, kuid ei ole veel kindel, kas aitab ehk mõni teine antibiootikum. Seega ei pea paika varasemad teated kõigi antibiootikumide suhtes resistentsete antibiootikumide kohta.

Eksperdid hoiatasid superpisikute tuleku eest juba 1990. aastatel, kuid seni on vaid vähesed firmad püüdnud välja töötada ravimeid, mis nende vastu aitaksid. Viimasel ajal on keskendutud hoopis haruldaste haiguste ravimisele, mis tõotas palju suuremat kasumit. Friedeni sõnul on aga vajadus uute antibiootikumide järgi üsk tänapäeva tervishoiu kõige põletavamaid probleeme. «Mõnede patsientide jaoks on ravimikapp tühi. Kui me ruttu ei tegutse, siis saab tee antibiootikumide jaoks peagi otsa,» hoiatas Frienden.