Need on suve kõige suuremad tervisemured

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Basseiniveest võib saada ohtlikke haigustekitajaid.
Basseiniveest võib saada ohtlikke haigustekitajaid. Foto: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard/Scanpix

Suvi ei ole meelt mööda mitte üksnes paljudele inimestele, vaid ka bakteritele, kes tekitavad näiteks toidumürgistust ja kõhulahtisust.

«Toidus leiduvatel patogeenidel on aastane elutsükkel, mistõttu nad jõuavad meieni suvel, eriti bakterid, keda võib leida piknikult, ootamatutele külalistele leitud toidust ja kõigilt vabaõhuüritustelt,» rääkis Michigan State University toiduohutuse õppejõud Melinda Wilkins CNN-ile.

Bakterid nagu E. coli ei varitse aga mitte üksnes toidus, vaid ka näiteks kliimaseadmete filtrites, eriti siis, kui õhk on kuum ja niiske. Pärast tugevat päikesepõletust võivad bakterid organismi pääseda ka naha kaudu, mis tavaliselt meid pisikute eest kaitseb. Järgmistest teadmistest võib kasu olla haigestumise vältimiseks.

Ära pissi ega kaka basseini

Silmad ei hakka basseinivees kipitama mitte eelkõige seal leiduva kloori pärast, vaid pissi, kaka ja higi pärast, mida suplejad sinna jätavad. Kui need ühendid reageerivad klooriga, siis tekkivadki silmi ärritavad ühendid. Selline ebameeldiv tegevus ei ärrita aga mitte üksnes su enda ja teiste ujujate silmi, vaid seob basseinivees olevat kloori, nii et seda jääb vähem ohtlike bakterite jaoks. Kloori ja väljaheidete ühendid võivad siseujulates ka õhuga seguneda ja põhjustada astmaatakke.

Selleks, et veenduda, kas lähed puhta veega basseini, on võimalik kasutada testribasid, mida müüakse spetsiaalsetes poodides. USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse soovitatud klooriosakeste sisaldus basseinivees on üks kuni kolm osakest miljoni kohta ja soovitatav basseinivee pH (happelisus) on 7,2–7,8.

Kuid ka õige kogus kloori ei hävita basseinivees kõike ohtlikku. Mõne aja eest tehtud uuring näitas, et cyptospordiumi nimeline parasiit, mis suudab kloorivees ellu jääda kuni kümme päeva, põhjustas suure basseinides ja veeparkides aset leidvatest haigestumistest.

«Selleks et ennast kaitsta, tuleks vältida basseinivee neelamisest ja teiste kaitsmiseks basseinis ujumist kõhulahtisusega,» ütles USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse ujumisbasseinide programmi juht. Michele Hlavsa.

Suhtu piknikutoitu ettevaatusega

Kuigi burgerid võiad tunduda piknikul kartulisalatile hoopis ahvatlevama alternatiivina, on korralikult läbi praadimata hakkliha Wilkinsi sõnul üks kõige ohtlikumaid suviseid toite. Veise- ja seahakkliha tuleks tema sõnul küpsetada vähemalt 71 °C ja linnuliha 74 °C juures. Selleks, et temperatuuri kotleti keskel mõõta, on tarvis kasutada termomeetrit.

Selleks, et liha juurde söödav salat oleks ohutu, tuleks seda hoida külmas. Kartulid, munad ja makaronid – kuid mitte majonees – riknevad kiiresti, mistõttu seal võivad hakata levima bakterid.

Jäätises võib olla ohtlikke baktereid

Bakterid võiva varitseda korralikult puhastamata pehme jäätise masinates. «Listeria-nimeline bakter on tõesti kaval patogeen, kellele meeldib elada madalama temperatuuriga kohtades nagu masinad,» rääkis Wilkins.  Selle bakteriga nakatumisel võib tõusta palavik ja hakata valutama lihased, kuid eriti ohtlik on ta lapseootel naistele, sest võib põhjustada nurisünnituse. Wilkinsi sõnul tasub kahtluse korral jäätisemüüjalt küsida, kunas masinat viimati puhastati, sest just nii pööravad ka müüjad sellele rohkem tähelepanu.

Päikesepõletus võib olla ohtlik

Päikesepõletus võib tekitada nahale tõsiseid haavasid. Kõige tõsisematel juhtudel võivad nahale tekkida villid ja päikesekahjustuse saanud inimest tuleb dermatoloog dr Cameron K. Rokhsari sõnul ravida nagu muu põletuse saanud inimest. Kuna põletatud naha kaudu võivad organismi sattuda haigusetekitajad, siis tuleb seda ravida antibiootilise salviga.

Veelgi halvem uudis on aga see, et juba mõned tõsised päikesepõletused võivad oluliselt tõsta nahavähi riski. 2014. aastal USAs tehtud uuring näitas, et valge nahavärviga naised, kellel oli teismelisena olnud viis või rohkem villidega lõppenud päikesepõletust, said 68 protsenti tõenäolisemalt melanoomi, mis on nahavähkidest kõige surmavam.

Kokkupuude meduusiga

Kui ujud lõunamaises vees, kus võid kokku põrgata meduusiga, siis tea, et kõige parem viis saada lahti selle tagajärjel tekkivast torkivast valust, punetusest ja paistetusest on haava loputamine soolase veega. Pisut üllatavam, kuid samuti tõhus ravim on Rokshari sõnul söögiäädika pihustamine haavale, mis võib valu hetkega minema pühkida.

Kliimaseadmes varitsev jälkus

Kui kliimaseadmed kuumadel suvekuudel vahetpidamata töötavad, siis kipuvad selle filtrisse kogunema koid, tolm, hallitus ja saasteained. See ei vähenda mitte üksnes kliimaseadme tõhusust. Kui filtrit korralikult ei puhastata, siis võib see põhjustada tõsiseid probleeme allergikutele ja hingamisteede haigustega inimestele. Selleks, et filtrit korras hoida, tuleks seda puhastada kord kolme kuu jooksul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles