Lisaks sportliku vormi paranemisele võib regulaarne treenimine anda ka psühholoogilist tuge.
Neli viisi, kuidas trenn elu paremaks muudab
4. juuni 2016, 11:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi liigutamise vajalikkusest räägitakse sageli, ei tegele paljud inimesed siiski sellega regulaarselt, kirjutab independent.co.uk. Association for Applied Sport Psychology tõi välja neli kasulikku mõju, mida treenimine inimesele lisaks füüsilisele vormi paranemisele annab.
Tõstab tuju
Uuringud on näidanud, et regulaarne treenimine aitab tõsta tuju. Nii raskuste tõstmine kui ka jooksmine aitavad vähendada ärevust ning parandada vaimset tervist. Hiljutises Hollandi uuringus, milles uuriti 8000 inimest vanuses 16 kuni 65, leiti, et igas vanuses regulaarselt treeninguga tegelenud inimesed olid oma eluga rohkem rahul ning õnnelikumad. Ka Ameerika psühholoogide ühendus on toonud välja, et treenimine muudab inimesed õnnelikumaks ning mõnikord üsna kiirelt. Ka Bostoni ülikooli psühholoogia professor Michael Otto tõdes, et treenimise ja inimese tuju vahel on üsna tugev seos ning tavaliselt võib tuju paranemist märgata juba viis minutit pärast trenniga alustamist.
Vähendab stressi
Treenimine aitab vähendada stressitaset ning suurendada võimet vaimselt keerulistes olukordades vastu pidada. Otto tõdes, et liikumine võib tugevdada aju, mistõttu ei saa stress olukordade üle võimust võtta.
Suurendab enesekindlust
Lisaks tujutõstmisele aitab regulaarne liigutamine kaasa tervislikuma kehakuvandi tekkimisele. See võib olla tingitud trenniga saadud paremast füüsilisest vormis või ka näiteks sellest, et inimene on oma tervisliku harjumuse üle uhke. Liikumise positiivne mõju suurendab inimeste rahulolu iseendaga.
Aitab magama jääda
Regulaarsed treeningud võivad aidata hoida regulaarset unetsüklit. Noori inimesi jälginud hiljutine uuring tõi välja, et need, kes treenisid õhtuti intensiivselt, magasid öösel paremini kui need, kes ei teinud trenni või tegid seda vähem intensiivselt. Jõulisemalt treenijad kippusid ka kiiremini uinuma, vähem öösel ärkama ning sügavamalt magama.