Toidutööstused süüdistavad riiki vastandamises

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium tõi välja, et näiteks jogurtitesse, kuhu on lisatud rohkelt tervislikke marju, lisatakse ka rohkem suhkrut, et varjata marjade hapusust.
Ministeerium tõi välja, et näiteks jogurtitesse, kuhu on lisatud rohkelt tervislikke marju, lisatakse ka rohkem suhkrut, et varjata marjade hapusust. Foto: Panther Media/Scanpix

Toidutööstused ootavad rahva tervisega tegelemisel riigipoolset koostööd, kuid tajuvad pidevat vastandamist. Ministeerium soovib vastandamise asemel ühist vastutuse võtmist.

«Toitumise ja liikumise rohelise raamatu valmimisprotsessis on sotsiaalministeerium teinud kohalikest toidutööstustest peasüüdlase, kes vastutab Eesti rahva tervisenäitajate halvenemise ning ülekaalulise ja rasvumise eest,» ütles toiduliidu juhataja Sirje Potisepp täna tasakaalustatud toitumise konverentsi avakõnes.

Ta tõdes, et seda on eriti nördima panev kuulda arvestades, et kohalikud toidutootjad on viimastel aastatel omaalgatuslikult oluliselt vähendanud toodetes sisalduva suhkru, rasva ja soola osakaalu.

Potisepa sõnul oli üllatav, kuidas minister Jevgeni Ossinovski levitas möödunud nädalal terve saalitäie inimeste ees tervise arengu instituudi konverentsil valeinfot nagu oleks toitumise ja liikumise rohelise raamatu töörühm teinud ettepaneku kehtestada maks suhkrutele ja teatud rasvhapetele. «Vastupidi – töörühm on kahel korral välja hääletanud toidumaksud kui ebaefektiivse meetme rahva tervisenäitajate parandamisel,» rõhutas Potisepp ja lisas, et tema hinnangul ei peaks olema nii, et poliitikutele on kõik lubatud. Ta loodab, et inimesed saavad aru poliitilisest populismist ja teevad omad järeldused.

«Samal ajal on toidutootjad teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas ülekaalulisusele ja rasvumisele efektiivselt tegeleda, kuid paraku puudub igasugune teineteist arvestav dialoog riigi ja tootjate vahel,» ütles Potisepp.

Toiduliidu juhataja rõhutas, et ülekaalulisus ja rasvumine pole Eestis tekkinud üleöö. «Ma väidan, et teavitustööga tasakaalustatud toitumisest ei ole riigi tasandil Eestis peaaegu tegeletud. Kuid seda ootame kodanikena ja ettevõtjatena riigilt kõige enam,» rääkis Potisepp. Ta tõdes, et toitumisest ja toidust räägitakse justkui palju, kuid ometigi pole inimesed endiselt teadlikud, milline on normaalne söömine. «On küüniline arvata, et käsud ja keelud aitavad seda olukorda kuidagi muuta,» lisas Potisepp.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer tõi välja, et juba praegu on üle poole Eesti inimestest ülekaalus või rasvunud ja 2025. aastaks prognoosib WHO meie ülekaalulisuse määraks juba 62%. Ainuüksi südame- ja veresoonkonna haigustega seonduv eriarstiabi läheb igal aastal maksma üle 100 miljoni euro.

Volmer lisas, et oma tarbimisotsused teeb inimene ise lähtudes oma rahakotist, maitse-eelistustest ja teadlikkusest. «Valiku annab aga ette kaubandus ja toiduainetööstus, kelle käes on meie hinnangul väga mõjusad vahendid, mis kujundavad Eesti inimeste toitumisharjumusi ja mõjutavad tervist – toidu koostisest ja kvaliteedist turunduseni,» lausus ta.

Ministeeriumi kommunikatsioonijuht leidis, et seega pole küsimustki - Eesti inimese tervise eest kannab vastutust ka toiduainetööstus ja kaubandus. Vastandumise asemel soovib ministeerium aga ühist vastutuse võtmist.

Volmeri sõnul ei saa sotsisaalminiseerium nõustuda toiduliidu etteheitega, et riik ei ole teinud teavituskampaaniaid. Tervise arengu instituut on näiteks alates 2009. aastast läbi viinud puu- ja köögivilja kampaaniat, 12-16-aastastele noortele on suunatud tervisliku toitumise kampaania «Fiidi karu», loodud on mitmeid toitumiseteemalisi juhend- ja õppematerjale, sh populaarne veebileht www.toitumine.ee ja toitumise infosüsteem www.nutridata.ee, paberkandjal ja veebis levitatakse teavikuid tasakaalustatud toitumisest, suhkrust, soolast, toidupüramiidist jne.

Peale selle on Volmeri sõnul teinud eraldi veebilehe toidumärgistus.ee ka maaeluministeerium. Seal selgitatakse tarbijale lahti toidu märgistuses toodud info, et aidata ostjal teha teadlikumaid valikuid.

Kampaaniad on ministeeriumi sõnul aga vaid üks meede ning tervisestatistika näitab, et vaja on jõulisemat tegutsemist. 2014. aastal algatas sotsiaalministeerium toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamise.

Sotsiaalministeerium leiab, et kõikvõimalikud abinõud väärivad vähemalt kaalumist, analüüsi ja seepärast on rohelise raamatu tööversioonis välja pakutud kümneid võimalusi, sh palju kõneainet tekitanud hinnapoliitika. Volmeri sõnul on dokumendi tööversioonis juttu valitud toidugruppidele lisatud suhkru maksustamise kaalumisest ning seda pärast erinevate mudelite Eestis rakendatavuse ja kasutegurite mõjuanalüüsi. Samuti on tööversioonis kirjas puu- ja köögivilja tarbimise harjumuse ja kättesaadavaks muutmise meetmete analüüsimine.

Volmer lisas, et rohelise raamatu töörühm on moodustatud vabatahtlikkuse alusel, see on nõuandev ja töörühmas esitatud seisukohad ei ole siduvad. Töörühma liikmete eriarvamused tuuakse ka välja rohelise raamatu lisas.

Kommunikatsioonijuht tõdes, et hinnapoliitika on üks võimalus suunata ka toidukäitlejaid vähendama toitudes suhkrute sisaldust. «Olukorras, kus suhkrust pungil tooteid turundatakse kasuliku piimatootena, kuigi tarbija võiks neid oma menüüs käsitleda ka maiustusena, on küüniline väita, et ainuüksi riigi teavituskampaaniatega on võimalik midagi lahendada,» nentis Volmer.

Ta tõi näiteks, et rohke marjasisaldusega jogurtid, mida esitletakse tervislikumana kui nende vähema marjasisaldusega alternatiive, sisaldavad seejuures ka rohkem suhkruid eesmärgiga neutraliseerida marjade hapusust.

«Mingeid otsuseid maksustamise küsimuses ei ole, sest jutt on alles mõjude analüüsimisest, mida paraku toiduliit samuti soovib vältida,» ütles Volmer. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on oluline algatada arutelu, sest Eesti inimeste tervis ei saa olla küsimus, millega erinevad huvigrupid omatahtsi saavad mängida.

Ministeerium on seisukohal, et tegevusetuse mõju nii Eesti riigile kui inimestele on liiga suur, et seda lihtsalt pealt vaadata. «Vaja on ühiskondlikku debatti,» lisas Volmer.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles