Hiljuti Eesti, Soome ja Karjala lastega tehtud uuring kinnitab, et liigne hügieenitingimustest kinnipidamine tõstab diabeeti ja teistesse autoimmuunsetesse haigustesse haigestumise riski.
Värske uuring: Eesti lapsed jäävad liigse puhtuse tõttu haigeks
15. juuni 2016, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tulid 1980. aastatel välja hüpoteesiga, et kui laps väiksena piisavalt bakteritega ja viirustega kokku ei puutu, siis ei arene tema immuunsüsteem korralikult välja, kirjutab Elissa Strauss ajakirjas Slate. Seetõttu hakkab imuunsüsteem ülemäära ägedalt reageerima ka ärritajatele, mis tegelikult keha ei ohusta.
Kui varem on peamiselt keskendutud inimeste isiklikule hügieenile, siis nüüd näitab hiljutine Eesti, Soome ja Karjala lastega tehtud Broadi instituudi uuring, et see ei ole sugugi ainus autoimuunsete häirete väljakujunemise põhjus.
Harvardi ülikooli ja Massachuseti tehnoloogiainstituudi ühise ettevõtmisena tegutsev Broadi instituut tegi uuringu läbiviimiseks koostööd Soomes asuva Aalto ülikooli, Novartise biomeditsiiniliste uuringute instituudi ja teiste organisatsioonidega tervest maailmast. Teadlased uurisid imikute soolebaktereid kolmes piirkonnas, mis olid küll geograafiliselt sarnased, kuid sotsiaalmajanduslikult erinevad.
Need piirkonnad olid rikas ja moodne Soome, kiire majanduskasvu läbi teinud Eesti ja Venemaal asuv vaesem Karjala. Teadlased kogusid kolm aastat järjest iga kuu väljaheidete proove kokku 222 imikult. Võetud proovide abil uuriti, missugused bakterid missugustes kogustes imikute soolestikus elavad. Peale selle esitati peredele küsimusi laste rinnaga toitmise, toidulaua, allergiate, nakkuste ja perekonna ajaloo kohta. Uuringu eemärk oli välja selgitada, kuidas on autoimmuunsed haigused seotud soolebakteritega.
Väljaheiteid uurides avastasid teadlased, et Soome ja Eesti laste sooleelustik erines oluliselt Karjala laste omast. Eesti ja Soome soolestikus esines varasel eluperioodil kõige rohkem bakteroide, Karjala laste omas bifidobaktereid. Peale selle oli Karjala laste sooleelustik ka tunduvalt rikkalikum.
Samal ajal oli Soomes, kus on palju autoimmuunseid haigusi, Karjalaga võrreldes neli korda rohkem selliseid lapsi, kelle kehas leidus I tüüpi diabeedi väljakujunemisele viitavaid antikehasid. Ka Eestis ohustas see haigus rohkemaid lapsi kui Karjalas.
Selle põhjuseks on teadlaste hinnangul paljude erinevate keskkonnategurite kokkulangemine, mis toob endaga kaasa laste sooleelustiku erinevused. Osaliselt saab seda selgitada küll elustiili valikutega, kuid uurimistöö ühe autori Helsingi ülikooli pediaatriaprofessori Mikael Knipi sõnul on veelgi olulisem kokkupuude haigustekitajate ja teiste mikroobidega. Paljud Karjala lapsed joovad töötlemata kaevuvett ja puutuvad kokku rohkemate patogeenide ja kasulike bakteritega kui Soome ja Eesti lapsed.
Aalto ülikooli teadlase ja töö ühe autori Tommi Vataneni sõnul peaksid vältima lastele põhjuseta antibiootikumide andmist ja õppima ära, et lastega ei juhtu midagi, kui nad mõne musta asjaga kokku puutuvad või koer nende nägu lakub. See ei tähenda siiski, et nüüd tuleks loobuda põhilistest hügieenireeglitest nagu näiteks käte pesemine. Tingimused, mis aitavad vältida autoimmuunsete haiguste väljakujunemist ei pruugi ülejäänud tervisele sugugi kasuks tulla.
Samuti ei kinnita uuring tingimata oletust, et Soome ja Eesti lapsevanemad on kõik «hügieenifriigid» ja Karjala elanikud hügieeni suhtes ükskõiksed. Sooleelustikku mõjutavad ka esivanemate valikud, mille nad on teinud näiteks toitumise ja vaktsineerimise kohta.
Edaspidi loodavad uuringu autorid välja selgitada, kuidas on soolebakterid ja hügieen inimese immuunsüsteemiga täpselt seotud, selleks et tulevikus autoimmuunhaigusi paremini vältida, seadmata samas ohtu lapse ülejäänud tervist.