/nginx/o/2016/06/17/5519741t1h5b9a.jpg)
Tartu ülikooli rektori, professor Volli Kalmu hinnangul peaks personaalmeditsiini programmi ülim eesmärk olema Eesti rahva tervise parandamine, kuid praegu jääb mulje, et prioriteedid on paigast ära.
Volli Kalm: personaalmeditsiini programmil saab olla vaid üks suur eesmärk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Professor Volli Kalmu sõnul tuleks programmi koostamisel selgelt määratleda programmi eesmärk, kirjutab Med24. Praegu on ministeeriumi tööversiooni järgi programmi eesmärk rahvatervise paranemisest tulenev kokkuhoid tervishoius ja riigile tulutoova allika loomine läbi tervishoiuteenuste ja ettevõtluse arendamise. Tartu ülikool on seisukohal, et programmil saab olla vaid üks ja ainus suur eesmärk – Eesti rahva tervise paranemine.
«Programmi tööversioonis välja pakutud eesmärgi sõnastusest võib aga välja lugeda, et rahvatervise paranemine on üksnes vahend programmi peamise eesmärgi, milleks on kokkuhoid tervishoius ja riigile tulu toomine, saavutamiseks,» kritiseeris Kalm. «Muidugi on Eestis vaja tervishoiukulusid vähendada, arendada ettevõtlust ja tuua riigile tulu, kuid need ei peaks olema Eesti personaalmeditsiini programmi peamised eesmärgid.»
Kalmu sõnul tuleb personaalmeditsiini programmi juhtida ühtse tervikuna ning tagada püsiv riiklik rahastus, mille toel juhitakse kogu programmi ja kaasatakse täiendavaid vahendeid alamprojektide täitmiseks. Määrava tähtsusega on tugeva programmijuhi leidmine. Kalm lisas, et programmi võtmeküsimus on vastava kompetentsuse arendamine Eestis kohapeal.
«Personaalmeditsiini rakendamiseks valmis, universaalseid ja läbipaistvaid lahendusi ei ole olemas ning seega ei tohi eeldada, et neid saab sisse osta,» rääkis Kalm. Tema sõnul tuleks Eestis investeerida oma teadusuuringutesse ja tõsta teadusmahukate ettevõtete võimekust vajalikke lahendusi välja töötada.
Seejuures on rektori arvates oluline ära kasutada olemasolevaid organisatsioone ja tehnoloogilisi lahendusi. Näiteks ei tuleks uute koeproovide tarvis luua uut biopanka, vaid laiendada geenivaramu võimalusi.