Värske uuringu järgi diagnoositakse ajuvähki ülikoolihariduse ja kõrgema palgaga karjääriinimeste seas sagedamini kui kehvemal järjel ja madalama haridusega inimeste seas.
Inimesed, kel diagnoositakse suurema tõenäosusega ajukasvaja (1)
22. juuni 2016, 07:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui 4,3 miljoni Rootsi inimese meditsiiniandmetel tuginevast uuringust selgus, et kõrgema hariduse ja parem tööga inimestel esines sagedamini üks kolmest ajukasvaja tüübist - glioom, meningioom või kuulmisnärvi neurinoom, kirjutab newsmax.com.
Meestel, kes olid õppinud ülikoolid kolm või rohkem aastat, oli 19 protsenti suurem risk glioomi diagnoosimiseks. Sama haridustasemega naistel oli risk glioomi diagnoosimiseks 23 protsenti suurem kui vähem haritud sookaaslastel. Ka oli kauem õppinud naistel 16 protsenti kõrgem risk meningioomi tekkeks.
Samas tõdes teadustööd juhtinud uurija Amal Khanolkar, et uurimistulemused ei tähenda ilmtingimata seda, et saavutused ja nende nimel pingutamine suurendaks ajukasvaja tekkimise riski.
Uurija sõnul märkavad haritumad inimesed tõenäoliselt ajukasvajale viitavaid sümptome varem ja lähevad ka varem arsti juurde. Nende inimeste terviseinfo leidub suurema tõenäosusega ka vähiregistrites, mida ka selles uuringus uurimismaterjalina kasutati.
Teadustööst selgus veel, et ajukasvajat diagnoositakse sagedamini ka üksikutel meestel. Uurija hinnangul võib see olla tingitud asjaolust, et abikaasad aitavad meestel sümptomeid tähele panna ning seejärel arsti poole pöörduda.
Praeguseks teatakse ajukasvajate tekkimise põhjustest väga vähe. Seetõttu on sellised uuringud vajalikud, et jõuda välja võimalike põhjenduste ja selgitusteni, miks inimesed haigestuvad ajukasvajasse.
Uurimistulemused avaldati 20. juunil teadusajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health. Teadustööga saab tutvuda siin.