Kohase väljaõppeta arstid võivad saada Eestis töötamise õiguse

Eesti arstide liit, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkond, Eesti hambaarstide liit, arstlikud erialaseltsid ja Eesti patsientide liit esitasid sotsiaalministeeriumile ühisarvamuse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muutmise seaduse ja välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arstide Eestis registreerimist reguleerivate rakendusaktide muutmise eelnõude kohta, kirjutab Med24. Nad leiavad, et eelnõu tuleks jätta praegusel kujul valitsusele ja riigikogule esitamata.

Allakirjutnaud nõustuvad seadusandjatega, et välisriigis õppinud arstide registreerimises tuleks saavutada õigusselgus ja et Eestis võiksid olla teretulnud kolmandatest riikidest tulevad tervishoiutöötajad, kelle pädevus on põhjalikult kontrollitud. Esitatud eelnõu nende hinnangul nendele eesmärkidele ei vasta.

Nad esitasid järgmised ettepanekud:

1. Välisarstide kvalifikatsiooni sisulisel võrdlemisel, sobivustestile ja tööpraktikale suunamisel ning nende hindamisel antakse juhtiv roll ja vastutus Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnale.

2. Eestis nõutavale vastava eriarsti väljaõppe (residentuuri) puudumise korral peavad välisarstid eriarstina registreerimiseks läbima teadmiste ja oskuste kontrolli Tartu ülikoolis vastava eriala residentuuri lõpueksami komisjoni hindamisel. Täielikult või osaliselt puuduva praktilise erialase väljaõppe asendamine erialal töötamisega ei ole lubatav.

3. Enne registrisse kandmist peavad välisarstid tõendama oma eesti keele oskust vähemalt B2 tasemel ja neile kehtestatakse tähtaeg, mille jooksul tuleb omandada keeleseadusele vastav keeleoskus C1 tasemel.

Praegune eelnõu lubab registreerida eriarstina isiku, kelle erialane väljaõpe ei vasta Eesti residentuurile. Lisaks nähakse ette lühema või puuduva eriarsti praktilise koolituse asendamine eriarsti töökogemusega päritoluriigis, kui see on vähemalt kaks korda nii pikk kui Eestis vastava eriarsti residentuuri kestus.

Allakirjutanute sõnul ei saa puuduvat praktilist erialast väljaõpet tööga asendada, sest eri riikide meditsiin on erineva tasemega, mistõttu igal pool kõiki ravivõtteid ei kasutata. Eelnõu kohaselt peaks taotleja esitama tõendi töötamise kohta, kuid töö sisu kohta andmeid ei küsitaks.

Eelnõus ei nõuta Eestis arstiks registreerimisel ka eesti keele oskust. Selle asemel tuleb esitada tõend keele õppimise kohta. Keeleseaduse järgi peab arst oskama eesti keelt C1 tasemel, kusjuures seaduse täitmise eest vastutab tööandja. Kuna kõik välisarstid suunatakse tööpraktikale, siis tekiks olukord, kus riik paneb tervishoiuteenuse osutajatele, kelle juures tehakse tööpraktikat, kohustuse rikkuda keeleseadust ja lubada patsiente ravima arste, kes ei oska eesti keelt nõutud tasemel.

Seega kantakse eriarstina registrisse isik, kellel puudub nõutav erialane väljaõpe ja eesti keele oskus, ning suunatakse ta tööpraktikale, kus ta osutab tervishoiuteenuseid ja vastutab täies mahus oma tegevuse eest. Allakirjutanud on kategooriliselt niisuguse seadusemuudatuse vastu, kuna see halvendab nende hinnangul arstiabi kvaliteeti ning ohustab patsiente.

Ka välisarstile kohustusliku tööpraktika kestus on allakirjutanute arvates liiga lühike. Nende sõnul ei tohiks praktika kesta alla nelja kuu ja praktikale pääsemiseks peaks arst oskama eesti keelt vähemalt B2 tasemel.

Peale selle peaksid meditsiinitöötajate hinnangul kõik Eestisse saabuvad arstid läbima sobivustesti, mis sisaldab muu hulgas küsimusi Eesti tervishoiualaste õigusaktide, ravikindlustuse ja sotsiaalabi korralduse, tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimise ja retseptiravimite väljakirjutamise kohta. Eelnõu kohaselt tuleb sobivustestile minna vaid neil, kelle väljaõppe teoreetiline osa ei vasta Eestis antavale õppele.

Praegusel kujul on eelnõu allakirjutanute sõnul eriti ebaõiglane nende arstide suhtes, kes on Eestis residentuuri lõpetanud.

Loe täismahus artiklit Med24st.