Viis tervisemüüti, mida ei pea uskuma

KÖÖGIVILJAD.

FOTO: Richard B. Levine

Iga fakt tervisliku söömise või eluviisi kohta ei pruugi tõele vastata, sest on aja jooksul moondunud või on uuringud tõestanud sellele vastupidist.

Tervisemüüte on mitmeid, kuid kõik neist ei pea täielikult paika, vahendab Guardian.

Kohustus süüa viis portsjonit puu-ja juurvilju päevas.

Pea iga toitumisnõustaja soovitab süüa viis portsjonit puu-ja köögivilju päevas. Kuigi neid soovitatakse süüa ja on fakt, et rasvumine on maailmas tõusuteel, siis värskete toodete hind on samuti tõusmas, seega ei saa igaüks neid endale tingimata lubada.

Teisalt on puu-ja juurviljad head, sest sisaldavad endas palju kasulikke baktereid, mis tõrjuvad ka mitmeid haigusi ning kiirendavad ainevahetust. Samas pole tegu päris supertoiduga ja näiteks vähki aitab vältida ka lihtsalt töödeldud toidu mittesöömine. 2014. aastal Londoni Ülikoolis tehtud uuring näitas, et kuigi värske toidu kogus menüüs on vajalik, siis ei ole tõendeid, et  vähemalt viis portsjonit puu-ja juurvilju annaks kaitset mõne haiguse eest. 

Juua vähemalt kaheksa klaasi vett päevas.

1945. aastal teavitas Ameerika toiduamet, et inimene peaks tarbima vett ligi 2,5 liitrit päevas. Samas ei tasuks unustada, et osa veekogusest saame kätte ka toidust.  Teisalt oleneb veevajadus inimese kehas ka tema aktiivsusest, toitumisviisidest ning ilmast. Tuleb meeles pidada, et kuigi vett juua on oluline, tuleks seda tarbida siis, kui tunned janu.

Palaviku korral tuleb paastuda ning külma korral süüa.

Paastumine aitab kehal jagu saada palavikust ning söömine külmatundest, sest muudab keha taas soojaks. Tegelikult peaksime me sööma aga nii palaviku kui külma korral. Näiteks kiirendab palavik keha ainevahetust ning kulutab kaloreid, mistõttu on lisatoit kehale pigem kasulik. 

Sa kaotad kõige enam kehasoojust oma pea kaudu.

1950. aastal tehtud sõjaväeeksperiment lükkab selle arvamuse ümber. Sõjaväekatse tõestab, et külmetamisel kaotab pea sama palju soojust kui keha.

Pimedas lugemine põhjustab püsivaid silmakahjustusi.

Pimedas lugemine ei ole soovitatav, sest rikub silmi, kuid võib ka pea valutama ajada. Optometristide sõnul ei tekita hämaras või pimedas lugemine aga püsivat silmakahjustust. Püsivad silmakahjustused on nende sõnul levinud pigem arenenud riikides, kus suur osa inimesi on lühinägelikud silmade ülekoormuse tõttu.

Pimedas lugeda pole aga kindlasti soovitatav ja valguse puhul tuleks vaadata, et see langeks otse loetavale kirjale, mitte selja taha ega tekitaks varje.