Allergiat võib tekitada ka toidu lõhn

Kuigi muna söömine on tavaliselt kasulik, võib mõnel inimesel allergiat tekitada isegi toore muna lõhn.

FOTO: Polly Wreford/picture alliance/moodboard/Scanpix

Allergia tabab üha rohkem inimesi ja võib koguni elu ohtu seada. Mõni kord piisab allergilise reaktsiooni tekkimiseks pelgalt sobimatu toidu lõhna tundmisest.

Kuigi allergilised haigused on vaevanud inimesi väga pikka aega, muutus allergia tõsiseks probleemiks 20. sajandi teisel poolel, kirjutab Terviseuudised. Toiduallergia tekkib siis, kui inimese organism reageerib toidule ebatavaliselt ja hakkab selles leiduvate ainete vastu võitlema, justkui oleks tegemist ohtliku sissetungijaga.

Keegi ei tea veel täpselt, miks allergia tekkib, on teada, et see tabab elu jooksul ligikaudu viiendiku inimestest. Pidevalt vaevleb allergia käes üks kuni kaks protsenti inimestest. Toiduallergiat põhjustavad tavaliselt valgud ja selle tekkimisel mängib suurt rolli pärilik eelsoodumus.

Toiduallergia sümptomid ulatuvad väga kergetest kaebustest surmaga lõppeva anafülaktilise šokini. Tavaliselt mõjutab toiduallergia hingamisteesid, seedekanalit ja nahka. Hingamisteede vaevused väljenduvad aevastamise ja nohuna, huuled, keel ning suulagi võivad sügeleda ja tursuda. Toiduallergia võib väljenduda ka astmahoogudes, kuid toiduallergia ei ole bronhiaalastma üldine põhjus. Peamised seedekanali vaevused avalduvad oksendamise ja kõhulahtisusena.

Eriti ettevaatlikud peavad toidu valikul imetavad emad, sest rinnapiima imenduvad ka alkohol, ravimid, lisa- ja saateained.

Allergiat tekitavad toidud

Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha.

Mängu- ja koolieas on üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt).

Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, köömned, kaneel, sinep jt). Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat, siis enamikul juhul möödub see vanemas eas. Muu hulgas võib allergiat tekitada järgmine söögipoolis.

Lehmapiim

Lehmapiimaallergia tabab 0,5–4 protsenti lastest ja möödub tavaliselt koolieas. Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Lehmapiimaallergia korral on vaja lisaks lehmapiimale vältida ka kõiki piima sisaldavaid toiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25 protsenti lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku.

Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik saada lehmapiimaasendajaid. Vahel võib abi olla ka piima kuumutamisest enne joomist või lehmapiima asendamisest kitsepiimaga.

Kanamunad

Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel. Suurem osa munas olevatest allergeenidest asub küll munavalges, kuid ka munakollane ja kanaliha võivad põhjustada allergiat. Kanamunaallergia on erinevatel inimestel erineva tugevusega. Nii võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune.

Mesi

Mesi sisaldab lisaks allergeenidele õietolmu. Õietolmuallergia tekitab ristallergiat toiduallergiatega, eriti pähklite ja mandlite allergiaga (80–90 protsendil juhtudes), aga ka puuvilja- ja köögiviljaallergiaga. Ristallergia on nähtus, kus sarnase keemilise ehitusega allergeenid tugevdavad teineteise toimet.

Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.