Kuul käivad astronaudid riskivad raske haigusega

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmaruumi avastamisega kaasnevad mitmed terviseriskid.
Maailmaruumi avastamisega kaasnevad mitmed terviseriskid. Foto: N.A.S.A/SIPA/Scanpix

Hiljutisest USA teadlaste uuringust selgub, et Apollo programmiga Kuul käinud astronaute tabab tõenäolisemalt südame-veresoonkonna haigus kui Maa atmosfääriga piirduvaid kosmoseuurijaid.

NASAS, Ameerika Ühendriikides Houstonis asuva Johnsoni kosmosekeskuse, Florida ülikool ja California ülikooli teadlaste hiljutises uuringus võeti luubi alla 77 astronauti, kellest 42 oli saanud võimaluse lahkuda Maalt või Maa-lähedaselt orbiidilt ja 35 piirdusid meie planeedi atmosfääris toimuva uurimisega. Astronautide surma põhjused jagati neljaks: südame-veresoonkonna haigused, vähk, õnnetus ja kõik teised haigused.

Uurimisrühm avastas, et orbiidilt lahkunud kosmonautidest suri südame-veresoonkonna haigustesse 43 protsenti ehk neli kuni viis korda rohkem kui pilootidel, kes ei lennanud kaugemale Maad kosmilise kiirguse eest kaitsvast magnetosfäärist. Maa-lähedase orbiidiga piirdunud pilootidest suri südame-veresoonkonna haigustesse 11 protsenti ja atmosfääri piires avastusretki teinud pilootidest üheksa protsenti.

Lisaks astronautide andmete uurimisele tegid teadlased katseid ka hiirtega. Nendestki katsetest selgus, et veresooni kahjustavad nii kosmiline kiirgus kui ka kaaluta olek. Kõigepealt hoiti hiiri kas kaks nädalat kaaluga olekus või kiiritati neid ühel korral kosmilise kiirguse sarnase kiirgusega ja seejärel lasti neil rahulikult puuris edasi elada. Kahjustuste tekkimist uuriti kuus kuni seitse kuud pärast eksperimenti, mis vastab inimeste puhul ligikaudu 18–20 eluaastale.

Teadlaste hinnangul viitavad tulemused küll Maalt lahkumisega seotud ohtudele, kuid tulemuste tõlgendamisel tuleks olla ettevaatlik, sest esiteks oli uuritud astronautide arv väike ja teiseks ei olnud hiirtega tehtud katses kasutatud kiirgus täpselt samasugune kui kosmiline kiirgus.  

Kuigi varem on arvatud, et kosmiline kiirgus ja maailmaruumis valitsevad tingimused võivad põhjustada ka vähki, siis see väide uuringus kinnitust ei leidnud. Õnnetuste tagajärjel surid Kuul käinud astronaudid koguni harvem kui nende Maa lähiümbrusega piirdunud ametivennad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles