Kogu päeva jooksul saadavast energiast suurim osa ehk vähemalt pool peaks tulema süsivesikutest, umbes kolmandik rasvadest ning ülejäänud valkudest.
Süsivesikud päästavad päeva
2. august 2016, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige suurem osa saadud energiast kulub põhiainevahetuseks ehk hingamiseks, südametööks, kehatemperatuuri säilitamiseks ja teisteks eluvajalikeks funktsioonideks – see kulub ära igal juhul, isegi siis, kui oleme päev läbi täiesti liikumatult, kirjutab TAI ekspert Tagli Pitsi Terviseuudiste portaalis.
Peamiselt saame energiat toidus leiduvatest makrotoitainetest – valkudest (4 kcal/g), süsivesikutest (üldiselt 4 kcal/g, kiudainetest 2 kcal/g) ning rasvadest (9 kcal/g). Peale nende annavad energiat ka alkohol (7 kcal/g), orgaanilised happed (3 kcal/g) ja polüalkoholid (2,4 kcal/g). Vesi, vitamiinid, mineraalained ja kofeiin tegelikult meile toiduenergiat ei anna.
Põhiainevahetuse energiakulu on inimestel erinev ning sõltub ennekõike soost, vanusest ja kehamassist. Lisaks kulub meil toidu seedimiseks ja omastamiseks, kõige enam saame mõjutada kulutusi kehalisele aktiivsusele.
Näiteks 30. eluaastates ja 60 kilogrammi kaaluva 165-sentimeetrise naisterahva põhienergiavajadus on 1350–1400 kcal. Kogu päevane energiavajadus sõltub tema päevastest tegevustest ning võib väikese kehalise aktiivsuse korral ainult 1800 kcal, väga suure kehalise aktiivsuse korral isegi 2500 kcal.
Energiavajadus ühe kehamassi kilogrammi kohta on kõige suurem imikutel ja väikelastel. Näiteks vajab paarikuune imik umbes 115 kcal iga kehamassi kilogrammi kohta. Kui täiskasvanud 60-kilone naisterahvas saaks ühe kehamassi kilogrammi kohta sama suure koguse energiat, saaks ta päevas kokku 6900 kcal soovitusliku ligikaudse 2000 kcal asemel.
Energiavajadus üldjuhul suureneb kahekümnendate eluaastate alguseni, kuna sinnani kulub energiat ka kasvamiseks. Pärast keskiga hakkab energiavajadus aasta-aastalt langema, olles 75. eluaastaks võrdne umbes üheksa-aastase lapse energiavajadusega.
Loe lähemalt Terviseuudistest ja Terviseinfo kodulehelt.