Levinud psüühikahäired kimbutavad pea kolmandikku inimestest

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ärevushäired võivad saada väga suureks terviseprobleemiks.
Ärevushäired võivad saada väga suureks terviseprobleemiks. Foto: Steve Smith/picture alliance/moodboard/Scanpix

Erinevaid ärevushäireid esineb tänapäeval hoopis sagedamini kui tunduvalt rohkem tähelepanu saavat depressiooni.

Ärevushäirete all kannatab igal aastal ligi 18 protsenti elanikkonnast ning kuni 30 protsenti inimestest on kogenud neid oma eluajal, kirjutab Terviseuudised. Umbes kolmandik psüühika- ja käitumishäirete ravile kulutatud summadest kulub just ärevushäiretele. Ärevushäiretega inimesed pöörduvad sagedamini kui teiste psüühika- ja käitumishäiretega patsiendid ka erinevate eriarstide vastuvõtule ning kiirabisse. Sageli saab neid haigusi siiski ravida.

Tegemist on kaugelt tõsisemate probleemidega, kui igapäevane muretsemine töökoha pärast või koosolekul esinemise hirm. Ärevushäire tõttu ei suuda inimesed sageli efektiivselt töötada, õppida, suhelda või stabiilselt lähisuhetes püsida. Ebarealistlik mõtisklemine ja seeläbi säiliv ülemäärane ärevus viib neid inimeste, kohtade ja tegevuste vältimiseni.

Sellised häired esinevad sageli koos teiste psüühika- ja käitumishäiretega, sagedamini depressiooni või sõltuvushäiretega. Ärevushäired on ilma kohase ravita suhteliselt püsivseisund, mis omab pikaajalisi ja kogu elu mõjutavaid tagajärgi. Ekstreemsematel juhtudel vajab patsient ka haiglaravi. Iga enamlevinud ärevushäire raviks on tänapäeval kindlad psühhoteraapiameetodid, mille efektiivsus just selle häire ravis on kontrollitud teadusuuringutega tõestatud. Põhjendamatute hirmudega seotud häireid on palju.

Lihtfoobia

Inimene kardab püsivalt mingit kindlat olukorda või objekti (ämblikud, pimedus, lendamine jne), mis pole tegelikult ohtlik ning väldib sellega kokkupuutumist nii paju kui võimalik. Kardetud olukorraga kokkupuutel tekib tugev hirm või lausa paanika. Hirm võib tekkida isegi siis, kui kardetud situatsioonist vaid räägitakse, loetakse või vaadatakse filmi. Inimene teadvustab endale, et see hirm on ülemäärane, kuid väldib olukordi selleks, et mitte tugevat ärevust tunda.

Paanikahäire

Seda vaimset häda iseloomustavad korduvad piiritletud ärevushood ehk paanikahood, kus isik kogeb ootamatult tekkivat tugevat hirmu olukorras, kus puudub reaalne oht. Näiteks võib inimene karta, et kui süda hakkab kõvasti kloppima, siis ta sureb ära või et kui suu kuivab, siis ta lämbub ära. Paanikahäirega inimesed muutuvad oma kehaga toimuva suhtes väga valvsaks ja püüavad kardetud ohte igal võimalusel vältida.

Agorafoobia

Ligikaudu poolel paanikahäirega inimestest esineb ka agorafoobia ehk hirm olukorras või kohas, kust on raske või piinlik põgeneda või kus abi pole käepärast, kui paanikahoog või paanikale sarnased sümptomid peaksid tekkima. Inimesed kardavad sellisel juhul väga erinevaid olukordi (üksi kodus olemine, üksi välja minemine, juuksuris käimine, rahvahulgad, sillad, lift, liiklusummikud, buss, lennuk...).

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Inimesel esineb korduvaid pealetükkivaid mõtteid või kujutluspilte (puhtuse, korra, vigade tegemise, õnnetuste jms kohta), mis väga häirivad. Nad usuvad ekslikult, et kui nad nii mõtlevad, siis see asi, tegu vms juhtubki. Inimesel tekib tugev soov teha midagi selleks, et seda ebameeldivat asja ei juhtuks (käte pesemine, korrastamine, juhuslikud rituaalid, pidev kontrollimine jne). Nende tegevuste tegemine kinnitab aga ekslikke uskumusi, vähendab enesekindlust ja tõstab pikemas perspektiivis ärevust veelgi.

Üldistunud ärevushäire

Inimene muretseb paljude asjade pärast sageli ja pikka aega järjest ning tal on raske muretsemist lõpetada. Seetõttu tunneb ta püsivat lainetavat ärevustunnet, mis ei ole otseselt seotud ümbritseva keskkonna ega elusündmustega. Enamasti kaasnevad ülemäärase muretsemisega keskendumisraskused, uneprobleemid, kerge väsimine, halb eelaimdus ning ebameeldiv lihaspinge. Mõtted võivad olla seotud kõikvõimalike negatiivsete sündmuste ennustamisega ning nendega toimetulemise planeerimisega.

Sotsiaalfoobia

Kesksel kohal on hirm saada ebaõnnestunud esituse tõttu kaasinimeste halvakspanu osaliseks. Sotsiaalfoobia all kannatav isik arvab, et ta suhtleb ebaadekvaatselt ning see võib viia suhtlemisolukordade vältimiseni ning enesekindluse kadumiseni. Vältimine või turvalisuskäitumiste kasutamine olukorras säilitab irratsionaalseid uskumusi ja ärevust.

Post-traumaatiline stressihäire (PTSD)

Tekib reaktsioonina psüühiliselt äärmuslikult traumeerivale elusündmus(t)ele. Haigustunnustena esinevad kõrgenenud erutuvus (ehmumine, ärrituvus, uneprobleemid jms), sündmuse taaskogemine (näiteks hirmutavad unenäod), kontrollitunde alanemine, enese-säilituslike käitumiste vähenemine ja vältimine (traumat meenutavad objektid, olukorrad, tegevused, mõtted, tunded, suhted jms).

Seda, kuidas ülalnimetatud haigusi ravitakse, loe portaalist Terviseuudised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles