Kodumaine supertoit: värsked marjad teevad moosile pika puuga ära

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suvi on rikas erinevate marjade poolest.
Eesti suvi on rikas erinevate marjade poolest. Foto: www.freepik.com

Mida erinevamaid suvemarju süüa, seda parem, sest nende vitamiinide ja mineraalainete sisaldus on erinev ning kõige-kõigemat suvemarja polegi võimalik nimetada.

Kõige parem on marju muidugi värskelt süüa, soovitab TAI toitumisekspert Tagli Pitsi toitumine.ee lehel. Küpselt korjatud marjad võib ka külmutada, sest õigel tegutsemisel pole külmutatud marjad toitainete sisalduselt värsketest sugugi kehvemad. Kuumutamisel paraku osa vitamiine hävib.

Moos ei ole seega samaväärne värskete marjadega. «Mingil määral vitamiinid kuumutamisel tõesti hävivad, aga see sõltub ka keetmise ajast, temperatuurist ning kokkupuutest õhuga,» selgitab Pitsi.

Samas võivad vitamiinid ka toormoosis hävida. «Moosi lisatakse suhkrut peamiselt kahel põhjusel: sellepärast, et marjad kipuvad kuumutades muutuma hapumaks ning selleks, et moos paremini säiliks. Mida väiksema suhkrukogusega on suudetud maitsev, ent seejuures tervisele ohutu moos keeta, seda parem,» rääkis Pitsi.

Marjade säilimine sõltub neis olevatest orgaanilistest hapetest, mis pidurdavad mikroorganismide arengut. Sellepärast on marju, mis ei lähe kergesti hallitama või käärima ja nende säilitamisel võib kasutada vähem suhkrut või ainult vett. Näiteks jõhvikad ja karusmarjad säilivad hästi värskelt või veega ülevalatult.

Kas eelistama peaks metsa- või aiamarju, on Pitsi hinnangul raske öelda, sest pole uuringuid, mis tõestaksid erinevusi nende vitamiinide või mineraalainete kogustes. Pigem võib marjade toitainelist koostist mõjutada piirkond, kust need pärinevad, maapinna koostis, millel nad on kasvanud, kasvuaja ilm, sort jne.

Maasikad, eriti metsmaasikad, on tuntud oma rauarohkuse poolest ja sellepärast soovitatakse neid inimestele, kel probleeme verega. Värsked maasikad sisaldavad fenoole, mis on tugevad antioksüdandid. Veel on maasikates C-vitamiini ning kaaliumi, vähesel määral kaltsiumi ja magneesiumi. Maasikad sobivad hästi hoidiste tegemiseks, külmutamiseks ja mitmesugustesse toitudesse. Kuivatatud maasikatest ja maasikalehtedest-õitest saab maitsva tee. Kõige selle juures on ka väike tõrvatilk – maasikad põhjustavad allergiat sagedamini kui teised marjad.

Sõstardest on kõige C-vitamiini rohkemad mustsõstrad, milles seda vitamiini on kaks korda rohkem kui maasikates. Mustsõstardes või mustasõstramahlas esinevatel antotsüanidiinidel on põletikuvastane toime, sõstrad on samuti head seedimisele. Nii punastes kui mustades sõstardes on palju kiudaineid, rauda ja kaaliumi.

Mustikad on eelkõige tuntud kui silmaprobleemide leevendajad, kuid need on ka head põletikuliste protsesside tõrjujad nii limaskestadel kui seedeelundites. Mustikad sisaldavad C-vitamiini, mangaani ja palju kiudaineid. Neis on palju antioksüdante, mis aitavad vähendada vähiriski, võitlevad vabade radikaalidega ning suudavad seetõttu olla heaks kaitsjaks mitmete haiguste korral (südame-veresoonkonna- ja kesknärvisüsteemi haigused) ja takistada vananemisprotsesse.

Vaarikates leiduvatel fütotoitainetel on antioksüdantne, mikroobi- ja vähivastane mõju. Vaarikate antioksüdantset aktiivsust peetakse poole suuremaks kui maasikatel, kolm korda suuremaks kui kiividel ning kümme korda suuremaks kui tomatitel. Külmutamine ei mõjuta vaarikates sisalduvate antioksüdantide toimet, küll aga väheneb veidi nende C-vitamiini hulk. Vaarikavarretee on ammusest ajast tuntud kui külmetustee ning ämmaemandad soovitavad seda juua naisteprobleemide korral ja raseduse ajal.

Pohlades on aineid, mida seostatakse vähkkasvajaid ning südame-veresoonkonna-haigusi ennetava toimega. Pohlad on tuntud ka oma bensoehappe sisalduse poolest, mis on mikroobidevastane ning tänu sellele ainele säilivad pohlahoidised väga hästi. Kui õunamoos kipub hallitama minema, siis keetes kokku õunad ja pohlad, säilib moos probleemideta. Kui põiepõletik kipub kimbutama, soovitatakse juua pohlamahla või pohlalehtedest keedetud teed.

Veelgi tuntum põiepõletiku leevendaja on jõhvikas, mis on samuti põletikuvastane, vähkkasvajaid ja südamehaigusi ennetav. Kusjuures, mida rohkem on jõhvikad soos kasvades päikest saanud, seda enam neis häid aineid leidub.

Astelpajumarju teatakse kui C-vitamiini pomme – neis on seda vitamiini tunduvalt rohkem kui enamikus eelnimetatud marjades. Astelpaju soovitatakse süüa fütotoitainete immuunsüsteemi ja südant tugevdava toime pärast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles