Kuigi haigekassa on tänavu plaanitust mitu korda suuremas miinuses ja senise süsteemi jätkumisel ohustab seda juba aastal 2020 pankrot, ei pea rahandusminister Sven Sester mõistlikuks riigi poolt raha juurde anda.
Rahandusminister ei pea õigeks tervishoidu raha juurde anda (7)
19. august 2016, 15:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa eelarve miinus on plaanitust märksa suurem. Kuidas selline olukord võimalikuks sai? Millal haigekassa nõukogu seda märkas?
Tegemist on avatud positsioonidest tuleneva kalkulatsioonide muutusega.
Kuidas seda tädi Maalile selgitada?
Juhud, mis on seotud ravimitega, tööhõivehüvitistega, on planeeritud (haigekassa – toim) eelarve tegemisel madalamad, kui nad tegelikult on tulnud.
Teie (haigekassa nõukogu – toim) kinnitasite eelarve, kuidas te seda ei märganud?
Ma juba eelmisel aastal eelarve kinnitamisel küsisin üle, kas nende kui ekspertide pakutu on adekvaatne ja õige.
Miks te siis kinnitasite selle, kui selles kahtlesite?
Me lähtume ekspertide loogikast. Olemasoleva valguses, lähtudes loogikast, et majandada saab olemasoleva summaga, tuleks vaadata üle nüüd tehtavad kulutused ja vastavalt sellele võtta vastu uusi otsuseid.
Millised olid teie ettepanekud eelarves oleva miinuse vähendamiseks?
Minu ettepanek on vaadata süsteemi sisse, alates haigekassa struktuuri efektiivistamisest kuni selleni, et ei ole võimalik pakkuda sellist teenust.
Kust nõukogu hinnangul annaks praegu kõige rohkem kokku hoida?
Avatud kohustusi on võimatu tagasi pöörata. Kui kokkulepe on olemas, siis seda tuleb täita. Näiteks C-hepatiidi ravimi osas räägitakse ravimitootjaga läbi. Vaadates tulevikku, on teatud positsioonides võimalik paranemine. Aga see ei ole jätkusuutlik.
Mis oleks jätkusuutlik lahendus?
Tuleb vaadata tervikpilti. Kui meil on miljardiline eelarve, on see vaid positiivne juhus, et haigekassal on puhver üle 100 miljoni euro. Tavaolukorras ei pruugi seda olla. Meil on võimalik see ja järgmised paar aastat tänu sellele puhvrile üle elada. See ei ole õige lähenemine.
Haigekassa pankrotist räägitakse aastaid. Teie käes on riigi rahakott, te olete haigekassa nõukogu liige, milliseid konkreetseid ettepanekuid olete eelarve miinuse likvideerimiseks teinud? Haigekassa teadis seda miinust ammu.
Järgmisel aastal on haigekassa eelarvesse tänu sotsiaalmaksu ülelaekumisele tulemas raha juurde. Lähtuvalt sellest tuleb oma kulusid planeerida.
See on kergendus üheks aastaks. See ei ole pikaajaline lahendus.
Töö- ja tervishoiuminister koos sotsiaalministriga tegelevad sellega, et tulla terviklahendusega välja. Kas see on omaosaluse suurendamine, tervisekontode süsteem.
Mis neist väljakäidud teemadest oleks kõige tõhusam?
Laual on olnud ettepanekud tuua lisaraha juurde, aga see on alati millegi arvelt. Kas see on maksude tõstmine, uute tekitamine, mida on räägitud. Ma ei tormaks seda teed. Pigem ma tahaksin vaadata sisse. Ma arvan, et kui täna tooksime süsteemi raha juurde, siis see tuleks millegi arvelt, kas õpetajate, tänavate-teede arvelt või kohalike omavalitsuste tugevdamise arvelt. See ei ole jätkusuutlik. Tuleb arvestada sellega, et täna on süsteemis miljard eurot ja iga aasta tuleb süsteemi raha juurde, kuna sotsiaalmaksu laekub tänu palgatõusule rohkem.
Praxis ennustas, et aastaks 2020 on haigekassa reservid otsas. Aga mida siis teha, et meie meditsiinisüsteem oleks jätkusuutlik?
Meil tuleks ühel hetkel vaadata üle, kas ravijuhtusid kompenseeritakse õigetel alustel. Kui ravijuht haiglas maksab täna 200 eurot ja eraarsti juures maksab see 150 eurot, siis kas ei peaks riik hakkama järjest rohkem vaatama erameditsiini poole. Me lähtume praegu väga tugevalt sellest, et raha, mis on, tuleks ära kulutada. Ma tahaksin rohkem rõhutada efektiivsusele. Et maksumaksja raha, mis haigekassas keerleb, oleks maksimaalselt efektiivselt kasutatud. Kui ravijuhu hinda on võimalik viia allapoole nii, et kvaliteeti ei vähenda, siis selle nimel tuleb tööd teha. Ma näen, et süsteemi sees saame teha kokkuhoiuks palju tööd.
Haigekassa ühe miinuse põhjuseks tuuakse just meedikutele tõhusat, kuid süsteemile koormavat palgakokkulepet? Mis meedikuid ees ootab?
Läbirääkimised käivad ja on jõutud riikliku lepitaja juurde. Praegu on ette nähtud riiklikul tasemel keskmine palgatõus, aga iga täiendav palgatõusu protsent hakkab koormama haigekassat ennast. See on juhatuse, nõukogu ja valitsuse ülesanne, et pannes paika haigekassa positsioonid, siis neist tuleks ka kinni pidada. /../ Ma tegin täna ettepaneku, et peaksime oma sisekaemusega tegelema ja ma ei olnud siin kõige populaarsem nõukogu liige.
Kas see tähendab, et haigekassa juhtkonda ootavad ees muudatused?
Ei, ma pean praegu vajalikuks konstruktiivselt edasi minna. Me peaksime mõtlema sellele, kuidas olemasolevas olukorras jõuda rahalises mõttes nende eesmärkideni, mis me seadnud oleme. Me teeme tööd selle nimel, et sätestatud eesmärke ei ületataks. Ma andsin haigekassa juhtkonnale ülesandeks tuua lauale ettepanekud miinuse vähendamiseks.
Kas see tähendab vähem ravijuhte?
See võib tähendada tervisekontode loomist, suuremat omaosalust, ravijuhtude vähenemist. Ma tahan näha, mida haigekassa juhtkond ise nõukogu lauale toob.
Haigekassa jagab Eestis seda raha, mida riik talle annab. Teie käes on riigi rahakott, te olete nõukogus, mida te olete teinud, et selgitada teistele poliitikutele, et süsteem vajab uut raha?
Praegu näeme, et nad ei jaga seda raha, mis neile anti, vaid isegi rohkem veel.
Paljude ekspertide sõnul on Eesti meditsiini suurim probleem, et poliitikud on edasi lükanud ebameeldiva, kuid hädavajaliku otsuse senist süsteemi muuta.
Me peame süsteemist endast alustama. Kõrvalt raha toomine ei lihtsusta elu, seda on näha ka järgmisest aastast, kui me prognoosime haigekassa sissetulekute suurenemist, aga kulud tulevad veelgi suuremad. See ei ole jätkusuutlik. Kui tahame töötada olemasoleva rahaga, siis peame minema ühelt poolt efektiivsemaks, aga eks me peame tõstma omaosaluse taset. Ja vaatame üle ravijuhtude hinnad.