Tänane tervishoiu rahastamismudel toodab rahulolematust ja pingeid iga aastaga järjest enam nii tavainimeste kui ka tervishoiutöötajate seas.
Jesse: tervishoiu rahastamise otsusteks on viimane aeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimane aeg on jõuda otsusteni, leiab sotsiaalministeeriumi värskelt ametisse asunud terviseala asekantsler Maris Jesse, kirjutab Med24.
Ideaalset lahendust tervishoiu rahastamismudeli jaoks ei ole. Jesse hinnangul on järjest suureneva rahapuuduse põhjus selles, et Eesti tervishoiu rahastamine toetub suures osas ainult tööjõumaksudele, aga töötav elanikkond suhtarvuna on praegu oluliselt väiksem, kui ta oli siis, kui ravikindlustuse rahastamismudel 1991. aastal läbi analüüsiti.
Juba 1991. aastal, kui Eestis oli 800 000 töötajat ja mittetöötavat elanikkonda 600 000, esitati ravikindlustuse makse alusena ettepanek 18 protsenti töötasult. Väljatöötajad ütlesid, et alla 13 protsendi ei saa minna, sest siis ei oleks ravikindlustus rahaliselt jätkusuulik. Poliitiline otsus tehti miinimumiga ehk 13 protsendiga ja me olemegi selle rahastamismudeli juurde jäänud. Töötajaskonna suhtarv elanikkonda on aga muutunud.
Olukorra parandamiseks on tehtud paljudes analüüsides ettepanekuid, mida võib Jesse hinnangul kaaluda. Enamik lahendusi on suunatud ravikindlustuse maksubaasi laiendamise poole. Pakutud on, et hakataks riigieelarvelisi siirdeid tegema mõne suure mittetöötava elanikgrupi eest või võtaks riigieelarve enda kanda mõne suurema tüki teenusest.
Näiteks on olnud ettepanek, et kogu perearstiabi oleks rahastatud läbi riigieelarve. Ettepanekuid on analüüsides erinevaid, aga nüüd on tagumine aeg hakata jõudma otsusteni, sest aasta aastalt läheb pinge järjest suuremaks, tõdes Jesse.
Loe pikemalt Med24-st.