Tervishoiutöötajad korraldavad hoiatusstreigi (3)

«Arstide liidu, kutseliidu ja õdede liidu juhatused on otsustanud korraldada 20. septembril kell 9-10 hoiatusstreigi, millega nõuame tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid õigel ajal vajalikku ravi,» teatas Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees ja perearst Eero Merilind sotsiaalmeedias teisipäeva õhtul.

Teisipäeva hilisõhtul saatis Eesti Arstide Liidu esindaja Katrin Rehemaa meditsiinitöötajate nimel välja teate, kus seisab, et arstiabi ei ole juba praegu alati õigel ajal kättesaadav, kuid sellele vaatamata plaanib valitsus riigieelarve strateegias neljaks järgmiseks aastaks tegelikust vajadusest selgelt väiksemaid tervishoiukulusid, mis tähendab ravijärjekordade hüppelist pikenemist.

«Kuigi rahastamissüsteemi jätkusuutmatus on olnud teada üle kümne aasta, ei ole tehtud ühtki poliitilist otsust selle muutmiseks,» kirjutasid tervishoiutöötajate liidud ühises teates.

Meditsiinitöötajate sõnul peaks valitsus eelkõige muret tundma inimeste arstiabita jäämise, mitte eelarve tasakaalu pärast.

«Kuna ravikindlustuse tuludest ei piisa vananeva elanikkonna kasvavateks tervishoiukuludeks, siis on haigekassal seaduslik õigus kasutada inimeste raviarvete tasumiseks ka varem kogutud raha,» seisab avalduses.

Tervishoiutöötajad kirjutasid, et peaministri ja rahandusministri süüdistused haigekassa juhtkonna aadressil on küünilised ja ebaõiglased. «Eriti uudiste valguses, mis kõnelevad rahandusministeeriumi enda valearvestustest riigieelarve koostamisel ja puudujääkide katmisest haigekassa reservidega.»

Arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit ei pea õigeks haigetelt lisaraha võtmist visiiditasude tõstmise ja tasuliste teenuste lisamisega, mis halvendab oluliselt vähemkindlustatud inimeste ravivõimalusi.

«Erameditsiinile panustamine muudaks arstiabi kokkuvõttes kallimaks ja kättesaadavaks vaid rikkamale osale ühiskonnast, hambaraviga on see juba ära proovitud,» kirjutasid tervishoiutöötajate liidud. «Selleks, et Eesti tervishoiu rahastamine jõuaks Euroopa keskmisele tasemele, tuleb suurendada valitsussektori kulusid.»

«Kutsume Eesti inimesi väärtustama oma tervist ja edastama valijatena seda sõnumit ka poliitikutele: tervis on kallis.»

Varem, augusti lõpus, esitasid Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit peaministrile avaliku pöördumise, kus seisis, et patsientidele vajaliku arstiabi tagamiseks ei tohi tervishoiu rahastamise parandamise otsustamist enam edasi lükata.

Tervishoiutöötajate avalik pöördumine täismahus:

Austatud härra peaminister!

Patsientidele vajaliku arstiabi tagamiseks ei tohi tervishoiu rahastamise parandamise otsustamist enam edasi lükata.

Eesti tervishoiusüsteem paistab Euroopas silma kõrge efektiivsuse ja madala rahastamisega. Paari viimase aastaga on eelkõige statsionaarse eriarstiabi rahastamist tunduvalt kärbitud. Haigekassa 2016.aasta eelarves planeeritud haiglapatsientide arv on ligi 8% väiksem kui 2014. aastal raviti. Rahaliste piirangute tõttu jäeti tänavuses eelarves patsientide tegelikust ravivajadusest katmata 74 miljonit eurot, mistõttu tehti esimesel poolaastal haiglates 51% rohkem lepingumahtu ületavat tööd kui eelmisel aastal.

Sellises olukorras tähendab rahandusministri nõue haigekassa kulusid kärpida sisuliselt korraldust paljud haiged ravimata jätta.

Tervishoiu rahastamise suurendamise möödapääsmatust on mitmetes analüüsides näidanud nii Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Praxis kui Riigikontroll. Praeguses valitsuses on lisaks tervise- ja tööministrile ning sotsiaalkaitseministrile ka kolm eelmist sotsiaalministrit, seega on tervishoiu probleemid hästi teada.

Lisaraha leidmine on poliitiline otsus. Jutt rahapuudusest ei kõla veenvalt olukorras, kus valitsus on lasknud lammutada töökorras ministeeriumihoone ja langetab ravikindlustusmaksu, millega jääb haigekassale laekumata ligi 90 miljonit eurot aastas.

Soovitame valitsusel kuulata asjatundjate arvamusi ja ettepanekuid, seada prioriteediks Eesti inimeste tervis ja teha riigimehelikud otsused.