Tänasel alkoholi põhjustatud sünnikahjustuste (Fetal Alcohol Spectrum Disorders – FASD) teadlikustamise päeval juhib Eesti karskusliit tähelepanu, et ema tarbitud alkohol kahjustab alati ka loodet.
Raseda alkoholitarbimine mõjutab loodet alati
9. september 2016, 15:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui riikide suutlikkus neid lapsi tuvastada ja diagnoosida annab tõsiselt soovida, siis teadus on teinud märkimisväärseid edusamme suurendamaks meie arusaamist, mida raseduse aegne alkoholi tarvitamine lapsele teha võib ja kui paljusid see pöördumatu kahju tegelikult mõjutada võib,» rääkis Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann liidu kodulehel.
Ta lisas, et rajanedes kogukondade andmetele, kus kasutatakse laste füüsilisi uuringuid, hindavad eksperdid, et FASD esinemine USA-s ja mõnedes Lääne-Euroopa riikides võib olla nii kõrge kui 2-5 last 100 koolilapse kohta (või 2-5% elanikkonnast).
Alkohol on teratogeen ehk aine, mis võib tekitada loote arenevas ajus väärarenguid. Lootel kirjeldatakse alkoholi teratogeenset toimet silmadele, näole, hammastele, skeletile, südamele ja kõige enam närvisüsteemile. Ükskõik, millisel raseduse perioodil naine alkoholi tarvitab, toimib see lootele alati, sest alkohol läbib platsenta täielikult. Kogus, mis võib olla ohutu emale, võib olla ohtlik arenevale lootele.
Fetaalse (ehk loote) alkoholisündroomi (Fetal Alcohol Syndrome – FAS) diagnoosimise kriteeriumideks on välised tunnused näos, näiteks väike pea ja silmad, omapärane silmade lõige, madal laup, õhuke ülahuul, lamedad ülahuule kurrud, madalal asetsevad kõrvad, sünnieelne või -järgne kasvupeetus ja kesknärvisüsteemi kahjustus.
Kesknärvisüsteemi häired võivad olla strukturaalsed, neuroloogilised või funktsionaalsed. Kaasneda võivad arengurikked teistes organites, näiteks südames, kopsudes või neerudes. FAS-i kõige tõsisemaks probleemiks on kesknärvisüsteemi kahjustus. Kahjustussümptomid ilmnevad enamasti hilisemas eas madala IQ-na, aeglase arenguna, käitumishäiretena (hüperaktiivsus, suhtlemisraskus, korrale ja reeglitele allumatus) või õpiraskustena (halb mälu, keskendumisvõime ja tähelepanuhäired).
«Lisaks esinemissageduse paremale arusaamisele on teadlased kasvatanud ka meie arusaamist nendest probleemidest, mis FASD-ga kaasnevad,» rääkis Beekmann. Tänavu jaanuaris avaldatud massiivne uurimus identifitseeris 428 konkreetset haigust, mis esinevad koos FASD-ga. Need ICD-10 koodiga haigused mõjutavad peaaegu iga organismi süsteemi, sealhulgas ka kesknärvisüsteemi, nägemist, kuulmist, südant, vereringet, seedimist, luu- ja lihaskonda ja hingamiselundkonda.
FASD raskeim väljendusvorm fetaalne alkoholisündroom (FAS) on mentaalse taandarengu juhtiv põhjus lääne tsivilisatsioonis, kuigi see on sada protsenti ennetatav.
Beekmann paneb südamele, et raseduse ajal ei ole tõestatult ohutut alkoholikogust. «Kui joob ema, siis on sunnitud jooma ka laps!» lausus ta.