Täna tähistatakse üleilmset vähi vastu võitlemise päeva ja sellega seoses avaldab Tarbija24 seitse soovitust, mida tasuks vähiriski vältimiseks järgida. Soovitused pani kirja Tervise Arengu Instituut.
Seitse nõuannet vähist hoidumiseks
4. veebruar 2011, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoia oma kopsud puhtad!
Suitsetamine põhjustab 80-90 protsenti kõigist kopsuvähi surmadest ning kolmandiku kõigist vähisurmadest. Lisaks kopsuvähile on suitsetamine riskifaktor ka suu-, kõri-, neelu-, nina- ja maovähi tekkeks. Lisaks suitsetamisele tuleks loobuda ka huule- või närimistubakast.
Vähist ei ole ohustatud ainult suitsetajad ise, vaid ka nende lähedased ja eriti lapsed. Suitsuses ruumis viibimine ehk passiivne suitsetamine põhjustab igal aastal 600 000 enneaegset surma ning kolmandik ohvritest on lapsed.
Ole alkoholi tarvitamisel mõõdukas!
Alkoholi tarvitamine suurendab riski haigestuda suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki. Risk suureneb joodud alkoholi kogusega. 100 grammi alkoholi päevas suurendab haigestumisriski neli kuni kuus korda võrreldes nendega, kes alkoholi ei tarvita. Oht suureneb veelgi, kui lisaks alkoholi tarvitamisele ka suitsetatakse.
Mehed ei tohiks juua rohkem kui kaks alkoholiühikut ning naised rohkem kui üks alkoholiühik päevas.
Liiguta end!
Kehaline passiivsus on hinnanguliselt umbes veerandi rinna-, neeru- ja käärsoolevähi juhtude põhjuseks. Kindlad tõendid näitavad, et regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab vähki haigestumise riski oluliselt. Hea uudis kõigile, kel meeldib jalutada - riski saab vähendada ka siis, kui liikuda vaid 30 minutit päevas. Lapsed ja noored peaksid aga olema kehaliselt aktiivsed vähemalt tund päeva jooksul.
Söö puu- ja köögivilju iga päev!
Toitumise ja teatud vähiliikide seosed on samuti kindlalt tõestatud. Igapäevane portsjon (80-100 grammi) puu- või köögivilju vähendab suuvähi ohtu umbes 20 protsendi ja maovähki riski 30 protsendi võrra. Piisavalt kiudaineid ehk 27 grammi päevas vähendab samuti viiendiku võrra soolevähi riski, punase liha tarbimine aga suurendab ohtu. Samuti on ohuks liigne soola ja soolarikaste toiduainete tarbimine.
Ütlus, et üks õun päevas hoiab arsti eemal, on tõesti tõsi. Väldi küllastunud rasvhappeid, suhkrustatud jooke, soola ja soolaseid toite, punast liha, rohkes õlis küpsetatud toite. Naudi vaheldusrikast menüüd, kus on palju puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, et elada kaua ja tervena.
Vahel on vähem rohkem!
Ülekaal (kehamassiindeks üle 25) suurendab emakakeha-, neeru-, söögitoru-, mao-, käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, sapipõie- ja pankreasevähi riski. Õige toiduvalik ja piisav liikumine tagavad ka tervisliku kehakaalu. Juba viie- kuni kümneprotsendiline kaalukaotus teeb tervisele head.
Hoia oma nahka!
Päikesevalgus on oluline, et toota organismile vajalikku D-vitamiini, see on vajalik ka kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks. Kuid päikesega liialdamine, sealhulgas ka kunstpäikese ehk solaariumi kasutamine, suurendavad nahavähi ja melanoomi ohtu, samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50-90 protsendi nahavähi juhtude põhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus.
Mõõdukuse reegel kehtib ka päikese käes viibimisel. Naudi päikest ilma liigse praadimiseta. Kasuta päikesekaitsekreemi ja katvat riietust.
Vaktsineerimine: väike vaev, suur kasu!
Kuigi vähk ei ole nakkav, on palju nakkusi, mis kas otseselt vähki põhjustavad või selle riski suurendavad. Peaaegu 22 protsenti vähisurmadest arengumaades ja kuus protsenti tööstusmaades on põhjustatud kroonilistest infektsioonidest.
Näiteks B-hepatiit ja C-hepatiit põhjustavad vähki maksas, inimese papilloomviirust on aga seostatud emakaelavähiga ja heliobakteri infektsioon suurendab maovähi riski.
Vaktsineerimine ja nakkuste ravi aitab taolistest riskifaktoritest hoiduda.