Maailma väikseim beebi sai üheksakuuseks

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikese Emilia jalg oli kõigest 3,1 sentimeetri pikkune.
Väikese Emilia jalg oli kõigest 3,1 sentimeetri pikkune. Foto: Marien Hospital Witten

Emilia Grabarczyk sündis keisrilõikega 25 rasedusnädalal ja usutakse, et ta on maailma väikseim beebi, kes on nii varase ilmale tuleku üle elanud.

Ajal, mil Emilia Saksamaal Witteni linnas sündis, oli ta 22 sentimeetri pikkune ja kaalus kõigest 229 grammi, kirjutab Ruhrnachrichten. Tema jalake oli kõigest 3,1 sentimeetri pikkune. Nüüd on tüdrukutirts üheksakuune ja kaalub 3270 grammi. Enam-vähem nii palju kaaluvad keskmiselt ka hea tervise juures vastsündinud. Oma ema, Sabine Grabarczyki jaoks on Emilia aga varasemaga võrreldes hiigelsuur.

Seda, et Emilia on tõesti kõige kergem ellu jäänud laps, näitab rahvusvaheline nimekiri, kus on kirjas enneaegselt sündinud lapsed. Witteni Marieni haigla laste- ja noortekliiniku juhtaja Bahman Gharavi sõnul on Emilia eriline laps, sest ka need beebid, kes kaaluvad esmakordselt ilmavalgust nähes 400 grammi, jäävad vaid harva ellu. Enneaegselt sündinuks loetakse maailma terviseorganisatsiooni statistika järgi juba lapsi, kes kaaluvad sündides alla 2500 grammi.

Pärast ilmavalguse nägemist ootasid pisikest Emiliat suured katsumused.
Pärast ilmavalguse nägemist ootasid pisikest Emiliat suured katsumused. Foto: Marien Hospital Witten

Sabine ja Lukas Grabarczyki jaoks oli otsus Emilia keisrilõikega ilmale tuua kõige raskem senises elus. 2015. aasta 25. novembril said nad teada, et nende sündimata laps ei saa 25 rasedusnädalal emaüsas enam piisavalt kasvamiseks vajalikke aineid. Selleks, et tüdruk ellu jääks, oli arstide hinnangul tarvis teha kohe keisrilõige. Ema sõnul ei kahelnud ta toona hetkegi. «Missugune oleks olnud alternatiiv?» küsis ta ja vaatas oma süles olevat väikest Emiliat.

Vahel juhtub ime

«Vahel juhtub imesid, mis tunduvad seletamatud. Just seda tunneme Emiliaga seoses,» rääkis Gharavi. Fotodelt, mis tirtsust esimestel päevadel haiglas tehti, on näha, et täiskasvanu käsi tundub lapse tillukese jalga võrreldes hiiglaslik.

Gharavi sõnul teadis ta juba esimesel päeval, et väiksel Emilial on tugev võitlusvaim. «Paljudel rasketel päevadel oli ainsaks eesmärgiks ellujäämine,» meenutas arst. Emilial tuli üle elada mitu operatsiooni, millest esimene tehti siis, kui ta oli vaid 20 päevane. Tänu arstide osavusele, intensiivsele valuteraapiale, erilisele inkubaatorile, massaažile ja ema pidevale lähedusele läheb tüdrukutirtsul nüüd juba palju paremini.

Siiski vajab ta veel natuke abi hingamisel ja söömisel ning peab võtma kangeid ravimeid. Gharavi sõnul ei saa ka välistada, et tal tekkivad hiljem varase sünniga seotud mured nagu hüperaktiivsus ja keskendumisraskused. Selleks, et midagi täpsemalt ennustada, on arsti hinnangul küll liiga vara, kuid seni ei ole ühtegi märki sellest, et laps tulevikus raskelt haigeks jääks.

Seepärast võib väike Emilia nüüd intensiivraviosakonnale selja keerata, nii nagu ka tema ema, kes oli viimastel kuudel pidevalt tütre juures. Sabine Grabarczyki sõnul on tal küll haiglast koju minekuga seoses ka väike hirm, kuid praegu on rõõm suurem. Pealegi on talle abiks ka kaks haigla intensiivraviosakonna õde, kes tunnevad Emiliat sünnist peale ja hakkavad tal regulaarselt kodus külas käima. Lisaks toetab peret esimestel nädalatel ka ambulatoorne hooldusabi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles