L, 24.10.2020

Tasub teada: kuidas valida tervisele ohutut koolikotti?

Koolikott ei tohiks kaaluda liiga palju ja peaks võimaldama jaotada raskus mõlema õla vahel.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Koolilapse koti kaal on nii lapsevanemate kui ka koolikorralduse vastutada. Kahjuks peavad lapsed käima sageli koolis siiski liiga raske kotiga.

Terviseamet uuris 2009.–2010. aastal, kuidas on ranitsa kandmine ja raskus seotud Eesti laste rühihäiretega, kirjutab Terviseuudised. Amet tõdes, et just algklassides, kui lapse lülisammas veel areneb, kasvab, ja õiged kumerused ning nõgusused lõplikult fikseeruvad, on kaasaskantavate õppematerjalide kogus liiga koormav. Liiga raske ranits oli 72 protsendil teise klassi õpilastest, 86 protsendil kolmanda klassi õpilastest ja 67 protsendil neljanda klassi õpilastest.

Eestis kehtib sotsiaalministri määrus, mis annab selgelt juhised koolitee pikkuse ja koolikoti raskuse kohta. Määruse kohaselt ei tohi õpilase koolitee olla üle kolme kilomeetri pikk. Ranitsa lubatud raskus koos sisuga on aga järgmine: 1.–3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg, 4.–6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg ja 7. –9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg.

Ranits võib liiga raskeks muutuda näiteks nii halva õppekorralduse tõttu kui ka seepärast, et lapsed kannavad kaasas asju, mida neil sel päeval koolis tarvis ei ole. Vahel on aga ka koolikott ise juba liiga raske.

Koolikoti valimisel tuleb arvesse võtta lapse vanust, koti suurust ja kaalu, samuti õlarihmade sobivust ja laiust ning valitava koti sobilikkust konkreetsele lapsele vajalike asjade kandmiseks. Koolikoti juures on oluline pehme polsterduse olemasolu seljaosal ning ka õlarihmadel.

Heal koolikotil on mitmeid lahtreid, et raskemad asjad saaks pakkides panna seljale lähemale ja kergemad näiteks koti välistesse lisataskutesse. Sel juhul jaotub raskus paremini. Loomulikult on eriti halb valik ja koolikotina õpilastele sobimatu vaid küünarliigesel kantav käekott – see koormab täiesti valesti lisaks seljale veel ka õlaliigest ning küünarliigest.

Koormus peab olema kehatüvele (vöö kõrgusel) võimalikult lähedal ja asetsema kehapooltel sümmeetriliselt. Seda nõuannet tuleb jälgida ka koolikoti ostmisel, et tagada hea neutraalne lülisamba asend.

Oluline on ka koolikoti õigesti kandmine ehk, kui kotil on kaks rihma, siis on õige kanda seda nii, et koormatud on mõlemat õlga võrdselt ning lülisammast sümmeetriliselt. Kogu koti raskuse kandmine ainult ühel õlal on rühihäirete üheks peamiseks põhjuseks ning tekitab lisaks laste kätes verevarustuse häireid tugeva pitsutuse tõttu. Samuti on oluline jalanõude valik, sest tallavõlvidel on väga suur roll ka õige rühi väljakujunemisel.

Kuigi 7.–8. eluaastaks on meie lülisamba kuju sarnane täiskasvanu omale, ei ole lülisammas veel kaugeltki lõplikult välja arenenud – see toimub alles 20.–22. eluaastaks. On uurimusi, mis näitavad, et lülisamba kulumine ja esimesed lülivaheketaste degenereerumise märgid on olemas kahjuks juba eelkooliealistel.

Koolikoti valikul vaata, et:

  • koti suurus oleks eakohane;
  • kott ise kaaluks võimalikult vähe (kindlasti alla ühe kilogrammi);
  • koti seljaosa oleks polsterdatud;
  • õlarihmad oleks sobivad, laiad ja polsterdatud;
  • kotil oleks mitmeid siselahtreid ja mõned välised lisataskud.

Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.