Ämmaemanda-õppejõu Evelin Grossi juhendamisel Tartu tervishoiu kõrgkoolis selle kaitstud diplomitööst selgub, et selili sünnitamine ei pruugi sünnitajale parim olla.
Kas selili sünnitamine on parim lahendus? (1)
14. september 2016, 07:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2016. aasta veebruaris Tartu tervishoiu kõrgkoolis kaitsesid Katre Tolmats ja Karoliine Sootna diplomitöö, milles uurisid naiste sünnitusaegseid valikuid ja neid mõjutavaid tegureid, vahendab Terviseuudised. Nad tegid teisel kuni neljandal sünnitusjärgsel päeval intervjuud vaginaalsel teel sünnitanud naistega. Kokku küsitlesid Tolmats ja Sootna 13 naist ja saadud tulemusi võrdlesid nad maailmas tehtud sarnaste töödega.
Selgus, et ämmaemandad soovitavad sünnitajal sageli kasutada asendit, mis on abistajale töö tegemiseks kõige mugavam. Kui enne 17. sajandit sünnitati läänekultuuris sageli püstises asendis, siis seoses sünnitustangide kasutuselevõtuga sai populaarseks selili sünnitamine. See ämmaemandale mugav asend on kõige populaarsem ka tänapäeval, kuid sünnitajale ei pruugi see alati olla parim lahendus.
Uurimusest selgub, et naiste sünnitusasendite valikut mõjutavad eelnevatel sünnitustel omandatud positiivne või negatiivne kogemus, ämmaemanda nõustamine sünnitustoas, tugiisiku ja ämmaemanda toetus sünnitusel ja internetist, raamatutest või ettevalmistavatest perekooli loengutest saadud teave. Tänu loengutest saadud teadmistele sünnitusasenditest ning ringkäigule sünnitusosakonnas tundsid naised ennast sünnituse jooksul mugavamalt. Samuti tuli välja, et naised, kes käisid sünnituseks ettevalmistaval loengul, kasutasid sünnituse teises faasis sagedamini mõnda muud asendit peale klassikalise asendi.
Küsitletud naistest kasutas kaheksa klassikalist selili sünnitusasendit. Nad leidsid, et nende ringiliikumist takistasid loote südamelöökide monitoorimiseks keha ümber pandud andurid. Uurimistulemustes kajastub siiski, et naised tunnevad suuremat kontrolli oma keha üle eelkõige vertikaalseid asendeid kasutades. Samuti leiti, et vähem valulik on olla vees või asendis, kus saab ennast vabalt liigutada.
Enamik uurimistöös osalenud naistest leidis, et nende sünnituskogemus polnud selline nagu nad oodanud olid. Loodeti näiteks, et sünnitus algab loomulikult ja vaja ei lähe ravimeid, millega sünnitust stimuleerida või indutseerida. Kuigi naiste ootused ei vastanud tegelikkusele, tunnistasid nad, et sünnituskogemus oli positiivne. Samas jäi intervjuude põhjal mulje, et sünnituskogemust seostati eelkõige lapse tervisliku seisundiga, mitte sünnitamise protsessiga.
Selgus ka, et suurem osa naistest on valmis katsetama erinevaid sünnitusasendeid, kuid tegelik olukord sünnitusel ei pruugi selleks lihtsalt võimalust anda. Kuigi mõni muu sünnitusasend võib olla valutum ja sünnitajale mugavam, võib selili sünnitamine sageli vajalik olla selleks, et tagada ema ja lapse hea tervis.