Ministrite tüli haigekassa reservide üle kogub tuure

Hanneli Rudi
, Tarbija toimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Sven Sester (IRL), peaminister Taavi Rõivas (RE) ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE).
Rahandusminister Sven Sester (IRL), peaminister Taavi Rõivas (RE) ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE). Foto: Erik Prozes

Kuigi riigieelarve lubab haigekassal järgmisel aastal kasutada pisut üle ühe miljoni oma reservidest, on haigekassa rahasoov kümme korda suurem. Soov kasutada reserve ajal, mil sotsiaalmaksu laekub loodetust enam, jääb rahandusministrile arusaamatuks.

Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski ütles eile riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil, et hetkel ei ole probleem mitte haigekassa plaanitust suuremas ülekulus, vaid riigi soovis haigekassa varude abil riigieelarve tasakaalus hoida.

Haigekassa on kogunud headel aegadel lisaks seadusele pandud kohustustele veel lisavarusid, mis nüüd tuleks ministri hinnangul kasutusele võtta. «Nüüd on see aeg käes ja mitte esimest aastat,» toonitas minister. Ossinovski sõnul ei saa vastavalt seadustele haigekassa reserve kasutada millekski muuks kui ravimiseks.

«Haigekassa on teinud valitusele ettepaneku suurendada riigieelarve seadusega kinnitatud tulemit  -1,3 miljonilt 12 miljonile ehk kasutada reserve kümne miljoni võrra enam,» selgitas Ossinovski. «Ma saan rahandusministri raamatupidamisprobleemist aru, aga haigekassa vahendi ei ole selleks, et tasakaalustada riigieelarvet,» toonitas ta. Haigekassa reservid on praegu 40 protsenti suuremad, kui näeb ette seadus.

«Iga maksumaksja raha kasutav asutus peab kinni pidama oma eelarvest,» kommenteeris seda ettepanekut rahandusminister Sven Sester. Ta rõhutas, et avaliku sektori rahandust ei ole võimalik juhtida nii, et liidetakse kõik võimalikud kulud ja esitatakse maksumaksjale arve, millest ta keelduda ei saa. «Kui seda lubada või – mis veel halvem – õigustada, saab maksumaksja raha lihtsalt ruttu otsa,» lisas minister.

Sesteri sõnul on haigekassa tulud viimastel aastatel kasvanud kiiremas tempos kui riigieelarve. Järgnevatel aastatel on oodata haigekassa tulude kasvu suurusjärgus kuus protsenti aastas. Igal aastal suurenevad haigekassa tulud üle 60 miljoni euro. Lähima nelja aastaga on haigekassa eelarve tõusmas 1 miljardilt eurolt 1,25 miljardile eurole ehk juurde on tulemas tulusid üle 250 miljoni euro.

«Kui lubada haigekassa eelarve puudujääki headel aegadel, mil tulud kasvavad prognoositust kiireminigi, siis oleksime suures hädas kriisiolukorras, kui tulud vähenevad,» on Sester veendunud. Ta toonitas, et haigekassa reservid on mõeldud kasutamiseks just hädaolukordadeks, näiteks kui tulusid laekub oodatust vähem.

Ministri sõnul peab haigekassa peab talle pandud ülesandeid täitma eelarve võimaluste piires: haigekassa seaduse järgi on haigekassa eesmärk võimaldada ravikindlustushüvitisi vastavalt ravikindlustuse seadusele, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele.

«Küsimuseks ei ole vaid valitsussektori eelarve tasakaal. Haigekassa reservide kasutamine on lühinägelik otsus, kui silmas pidada haigekassa enda finantsilist jätkusuutlikkust,» ütles Sester. Reservide eesmärk on ministri kinnitusel tagada ravikindlustuse kohustuste täitmine sotsiaalmaksu olulise alalaekumise korral või ettenägematute ühekordsete kulude katmiseks. «Pikaajaliselt etteplaneeritud puudujäägi katmine ei ole kooskõlas reservi sihtotstarbega,» rõhutas rahandusminister.

Ka eelmisel aastal nägi haigekassa oma eelarves ette 15 miljoni suurust ülekulu, kuid riigieelarve kohaselt said nad loa kulutada vaid 9 miljonit enam.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles