Naha- ja silmaarstile saab tulevikus vaid saatekirjaga (12)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulevikus perearsti saatekirjata riigi raha eest silmaarsti vastuvõtule enam ei saa.
Tulevikus perearsti saatekirjata riigi raha eest silmaarsti vastuvõtule enam ei saa. Foto: Panther Media/Scanpix

Tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et pikkade järjekordade üks oluline põhjus on ebavajalikud eriarsti visiidid, mistõttu tulevikus naha- ega silmaarstile perearsti saatekirjata enam ei saa.

Ossinovski sõnul on valituse eesmärk vähendada saatekirjata erialade hulka. Ta rääkis, et perearstidel on üldiselt pädevus anda naha- ja silmahaiguste kohta hinnang patsiendi ravivajadusele ja teda paremini suunata.

Ministri sõnul ei toimi tänane eriarsti juurde registreerimise süsteem, sest ravijärjekorrad on aastaga kümme protsenti kasvanud. Selle üheks oluliseks põhjuseks on tema hinnangul inimeste enda käitumine. Näiteks panevad inimesed end eriarsti vastuvõtule perearsti saatekirjata kirja või jätavad arsti juurde kokkulepitud ajal minemata.  

Silmaarst dr Kai Noor kinnitas, et ettepanek on silma- kui perearstidele teada, kuna seda arutati hiljuti haigekassas. «Põhimõtteliselt silmaarstid ei ole saatekirja vastu, kuid jõudsime järelduseni, et perearstid pole hetkel nii pädevad, et saatekirja anda – väga palju peaks olema enne koolitusi ja arengut perearstide kasutatava aparatuuri poolt. Perearstid ise olid ka sellega nõus ning kui see saab toimima, siis ei ole kellelgi selle vastu midagi,» selgitas ta.

Ka Eesti oftalmoloogide seltsi president Veiko Reigo tõdes, et kuna saatekirja nõuet kehtestades peaksid perearstid hakkama tegelema tõsisemate haigetega, on selleks vajalik väljaõpe aeganõudev ning seetõttu on silmaarstile saatekirja kehtestamine teostatav pikemas perspektiivis.

«Loomulikult võivad perearstid palju asju teha, kuid kui koolitusbaasi ei ole neil taga, siis on väga raske neilt spetsiifilisi teadmisi nõuda,» lisas dr Noor.

Ta tõi näite, et kui suhkruhaige pole käinud mitu aastat silmaarsti juures, siis perearst teab kindlasti soovitada, et korra aastas peaks kontrollis käima ning ka vastava saatekirja kirjutada, kuid samas silmaarstil endal sellest saatekirjast otseselt tolku pole.

Silmaarstile tundub, et kiiruga püütakse igasuguseid seadusi vastu võtta, mis midagi lahendaks, kuid need ei pruugi sugugi kiiresti toimima hakata. «Ma ei usu, et see koheselt hakkaks ravijärjekordi vähendama, kuid kui see kehtestataks ja hästi toimima hakkaks, siis muutuks võibolla optometristide osakaal suuremaks,» eeldas ta.

Dr Noor märkis, et kuna optometrist pole tegelikult defineeritud meditsiinitöötajana, siis hetkel tema saatekiri pole kehtiv, kuigi osad optometristid oleks täna ehk pädevamad saatekirja kirjutama kui perearstid.

«Võibolla mõnedele inimestele muutuks see (eriarsti aeg – toim.) kättesaamatuks, aga tegelikult kui mõni spetsiifiline asi maha magatakse ja hiljem ravile jõutakse, siis see ravi võib osutuda veel kallimaks võrreldes sellega, et lihtne silmaarsti kontroll ära teha ja kohene ravi saada,» märkis dr Noor.

Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles